Pärast hommikusööki viis reis meid Karjaste väljale: sinna, kus jõuluööl inglid karjastele ilmusid. Kiriku kõrval oli plats, kus me oma grupiga saime istuda ja jõululaule laulda. Tänapäeval on Petlemmas umbes 30 000 elanikku ja enamik on moslemid. Kristlased püüavad lahkuda ja linn kasvab järjest ka karjaste välja poole.

Reis viis meid edasi Hebroni, mis asub 930 meetri kõrgusel üle merepinna. Hebronis elab umbes 800 juuti ja 160 000 palestiinlast, kesklinn on Iisraeli kontrolli all.

Hebron on püsivalt asustatud üle 5000 aasta. Linnas asuv Machpela ehk Patriarhide hauakoobas on nii juutide kui moslemite pühakoht. 6. sajandil lasi Justinianus I sinna katedraali ehitada. Samas hoones on nüüd nn Sõprade pühamu, siin asuvad nii mošee kui sünagoog. Mošee poolel on näha ava, mille kaudu pääseb Machpela koopasse, seal puhkavad esiisade Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi luud koos oma naiste Saara, Rebeka ja Lea luudega. Jaakobi teine naine Raahel on maetud Petlemma lähedale. Hebronis on näha veel ka lahingute jälgi. Turvakaalutlustel on Patriarhide haua juures politsei ja sõjaväe valve. Nii sünagoogi kui mošeesse sisenemiseks tuli läbida turvaväravad ja kellel olid kotid käes, siis need otsiti läbi. Sünagoogi ukse parema piida küljes oli suur kullast ja hõbedast mezuza ehk palvetoru. Kui sisenetakse või väljutakse, siis puudutatakse palvetoru, seejärel pannakse käsi suule, õnnistuse märgiks. Sünagoogis viibimise ajal käisid sõdurid kolmel-neljal korral viiekesi koridoris ühest otsast teise ja jälgisid, kas kõik on korras. Üks naine meie grupist luges või vaatas koridori lõpus oleva seina peal tahvleid ja sai korralduse sealt lahkuda. Sünagoogis palvetajad ei lasknud ennast meist häirida. Toorat lauldakse teatud retsiteerival toonil, mitte ei loeta. Osa palveid loetakse istudes, osa seistes. Kindlaks on määratud, millal palvetada häälega ja millal vaikselt. Põhireegliks on, et palvetaja peab ise kuulma, mis ta räägib. Mošeesse sisenedes tuli naistel selga panna kapuutsiga mantlid.

/järgneb/