Pandivere paekonverentsil avati paeteema erinevaid tahke
Vallavanem Indrek Kesküla ütles avasõnas, et konverentsi peamine eesmärk on aidata kaasa paekivi populariseerimisele. Rahvuskivi saab rahva kiviks vaid siis, kui inimesed tunnevad ja hindavad teda, teavad tema mõju ja kasutusvõimalusi, oskavad kaevandada, käepäraste vahenditega töödelda ja kasutada - ehitamiseks, aiakujunduseks, suveniiride ja ehete valmistamiseks ja paljuks muuks.
Paekivi tähtsusest rääkis Riigikogu keskkonna töögrupi liige Tõnis Kõiv. Paekivi kasutatakse väga mitmetes erinevates tööstusharudes, see viitab paekivi olulisusele. Meie rahvuskivi on hinnaline maavara, seepärast peame temast üha rohkem teadma, rohkem rääkima ja tundma uhkust selle üle, mis meil olemas on. Tõnis Kõiv peatus oma ettekandes ka fosforiiditeemal. Veerandsaja aasta taguse fosforiidisõja ajaga võrreldes on praegu maavarade uurimisel ja kaevandamisel toeks Eesti oma seadused. Nende järgi eelneb kaevandamisele väga põhjalik ja avalik eeltöö, mis selgitab välja, kas fosforiiti üldse on võimalik kaevandada.
Geoloogiadoktor Kalle-Mart Suuroja andis ülevaate Eesti pae-erimite nimistust ja rikkalikust kollektsioonist. Erinevates karjäärides on erinevad lademed. Igal lademel on oma omapära, erinevusi on märgata värvuses, ehituses, koostises. Virumaal on väga lai paekivi-erimite kooslus, siin esineb suur osa Eesti sajakonnast paekivierimist. Oluline koht on Tamsalu rõngaspaasil, mis on tähtis lubjatööstuse toorena, aga ta on teiste seas ka üks kaunimaid paekiviliike.
Pandivere hüdrogeoloogiast tegi ettekande Eesti geoloogiakeskuse hüdrogeoloogiaosakonna juhataja professor Rein Perens. Pandivere on Eesti suurim puhta vee moodustumise ala. Paekivi lõhelisus ja karstumine on kõige levinum maapinna pindmistes kihtides.
Õhuke pinnakate ning karstilehtrite ja allikate rohkus teevad siinse ala erakordselt tundlikuks pinna- ja põhjaveereostusele. Pandivere põhjavee seisundi seiret teostatakse Väike-Maarja automaatseirejaamas. Siit saadavad andmed on pidevalt teadlaste huviorbiidis. Paekarjääridest maastikukultuuris rääkis Eesti paevana, Tallinna tehnikülikooli professor Rein Einasto. Tema sõnul ei ole suurtel karjääridel laiemas plaanis perspektiivi. Maastik peab Eestis muutuma prioriteediks kaevandamise ees. Piltlikult öeldes - tootmisega ei tohi elanikest üle sõita. Karjääridest ei tohiks lõputult kaevandada, vaid sinna tuleks õigel ajal kujundada puhkemaastik - midagi ilusat, püsivat, jäävat.
Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur, põllumajandusdoktor Malle Järvan andis oma ettekandes ülevaate kaltsiumi osast taimede kasvul. Taimetoitainena on kaltsium esikohal nii koguseliselt kui tähtsuse poolest. Eesti mullad on suuresti kaltsiumivaesed ja happelised ning vajavad lupjamist. Eelkõige tuleks selleks ära kasutada tööstusjäägid: põlevkivituhk, klinkritolm, lubjakivijahu ja dolomiidijahu.
Väike-Maarja õppekeskuse õpetaja Tiiu Maran rääkis paelembestest taimedest Varangu järvelubjamaardla ja siniallikate maa-ala näitel. Seal paikneb Eesti kirdeneljandiku üks floristilisemaid paikkondi, kus kasvab 17 liiki käpalisi. Käpalised on väga lubjalembesed taimed. Osade käpaliste juuremugulad maitsevad hästi metssigadele ja seetõttu saavad nende levialad aegajalt kahjustadagi. Soodsate kaltsiumirikaste kasvutingimuste tõttu ei ole aga käpaliste levik Varangu kandis ohus ja näiteks kaunis kuldking kasvab paiguti lausa väljana. Varem Eestis laialt levinud pääsusilma kasvukohti on üldiselt väga väheseks jäänud ja ta on sattunud lausa punasesse raamatusse, aga Varangul kasvab pääsusilm uhkelt edasi.
Väike-Maarja muuseumi juhataja ja põllumeeste seltsi liikme Marju Metsmani ettekande teemaks oli siitkandi üks suursugusemaid paekivihooneid, tuleval aastal 100. sünnipäeva tähistav Väike-Maarja põllumeeste seltsimaja. Seltsimaja ehituseks murti paas toona Koonu ja Äntu mõisa paemurdudest, lubi toodi aga Tamsalust. Seltsimaja ehitus kulges väga jõudsalt - nurgakivi pandi mais, poole aastaga saadi mahukate töödega valmis ja aasta lõpuks võeti hoone kasutusse.
Pärast ettekandeid rahvamajas sõideti ühiselt õppereisile Pandivere paeriigi objektidele: Kiltsi loss - Liiduri lubjaahi - Kaarma paemurd - Võivere tuuleveski.
Paekonverentsi peakorraldaja oli MTÜ PAIK juhataja Aivar Niinemägi. 2010. aastat tähistati Virumaal paeaastana. Virumaa paeaasta jätkuna kuulutati paekivi sünnipäeval, tänavu 4. mail Tallinna Ühisgümnaasiumis välja üle-eestiline paeaasta, sest on ju tulekul paekivi kolmikjuubeli aasta - 2012. aasta mais möödub 20 aastat rahvuskivi sünnist ning Eesti Paeliidu ja Porkuni Paemuusemi asutamisest. Paekonverents oli paeaasta üks suuremaid sündmusi. Tuleva aasta Pandivere paekonverents toimub Tamsalus, kui tähistatakse 500 aasta möödumist Tamsalu esmamainimisest.
