Pandivere päeva külakonverentsid jõudsid Imukvere ja Äntu külla

On tavaks, et Pandivere päevade raames külastatakse igal aastal kaht valla küla, viiakse sinna kaasa killuke kodukandipäevade kontsertidest ja tutvutakse nende küladega lähemalt - kuidas seal elatakse, millega tegeletakse ning millised on sealse elu rõõmud ja mured. Külaelanikud saavad vallajuhtidele esitada oma ettepanekuid, küsimusi ja mõtteid.

Imukvere külakonverents

Tänavused Pandivere päevad juhatas sisse Imukvere külakonverents 28. mail. Imukvere on väike, 17 elanikuga küla valla äärealal, Käru küla naabruses.

Külakonverentsiks koguneti Kõrvelaane tallu.
Tegemist on turismindusele suunatud taluga, kuhu mõned aastad tagasi Tallinnast maale asunud noor ja tegus pererahvas on kavandanud erinevaid tegevusvõimalusi: majutus, toitlustus, laagrid, üritused, mänguväljakud jpm. Tänaseks ollakse kavandatud plaanidest jõutud juba väga palju ära teha, kuid ka eesseisev töömaa paistab seal väga laialdane. Aga, mis peamine - pererahval jätkub optimismi ja teotahet, küllap see viib alustatut edasi.

Suviselt ilusa ilmaga saadi kokku pererahva poolt rajatud tiigi kaldal. Osalejaid oli 23, neist külaelanikke 7. Väikese, aga meeleoluka kontserdiga esines naisansambel Laulurõõm.

Väike-Maarja muuseumi juhataja Marju Metsman esitas päris põhjaliku ülevaate elust Imukvere külas erinevatel aegadel, mida külarahvas omalt poolt täiendas. Näiteks ilmatu suur kivi, mis praegu Kõrvelaane talu tee otsas seisab, tuli 1970.ndail aastail välja maaparandustööde käigus.

Arutelu käigus tuli kõne alla mitmeid teemasid. Näiteks tehti ettepanek, et äkki oleks valla poolt aeg-ajalt võimalik naaberkülas Kärus olevas seltsimajas mõnd üritust korraldada - kasvõi luuleõhtut, kus ümberkaudne rahvas saaks osaleda. Kuna asutakse suurematest kohtadest - Simunast ja Väike-Maarjast - suhteliselt kaugel, peab sinna jõudmiseks peres kindlasti auto olema ning transpordile tuleb teha suhteliselt palju kulutusi.

Kauplusbuss teenindab ka Imukvere küla. Aga ainult sellega läbi ei aja, sest kaup on seal suhteliselt kallis ja valik üsna piiratud - kuigi hakkama saab.

Kord nädalas käib külas kalaauto, seal saab pangakaardiga maksta. Oldi rõõmsad, et Simunas on pangaautomaat olemas, seda peeti väga oluliseks.

Talvise teede lahtilükkamisega oldi väga rahul, kuigi teed on väga pikad, pole lumevangi jäädud.

Juttu tuli ka arstiabist, millega on aeg-ajalt probleeme mujalgi, nii suuremates kui väiksemates kohtades. Põgusalt räägiti haldusreformist ja Väike- Maarjast kui Lääne-Virumaa lõunaosa võimalikust tõmbekeskusest.

Äntu külakonverents

Äntu külas saadi kokku 30. mail. Äntus elab 48 inimest, konverentsile osalema tuli neist 7. Nii hullusti tugevat vihma- ja rahevalingut, kui poole tunni jooksul täpselt enne Äntu külakonverentsi algust, pole kaua aega näha-kuulda olnud. Küllap segas see nii mõnegi külaelaniku osalemisplaani ära, aga Härma tallu tuli kokku siiski 36 huvilist.

Pererahvas andis külaliste kasutusse kena varjualuse, kuhu ka kontserdiga esinema tulnud segakoor Helin end ära mahutas. Ja peab ütlema, et laulud kõlasid selles kitsukeses ruumis päris kaunilt. Marju Metsman andis põhjaliku ülevaate elust Äntu külas varasematel aegadel ning pererahvas täiendas seda muuseumivaramus seni puuduvate faktidega.

Näiteks oli küll teada, et Äntu külakool alustas tegevust 1848. aastal, aga sulgemisaasta kohta muuseumis infot polnud. Nüüd selgus, et kool lõpetas tegevuse 1969. aastal.

Oli kena kuulda, et ka Äntu külas ollakse teede olukorraga ning talvise teede lahtilükkamisega väga rahul. See on teema, mis nii mõnelgi aastal, eriti suuremate tuiskude ajal, on külaelanikes rahulolematust tekitanud. Tore tõdeda, et sellega paremuse suunas on liigutud.

Külarahvas kurtis, et Äntu külaelu on viimasel ajal kuidagi soiku jäänud, kõik tõmbuvad omaette ja tegutsevad isekeskis, külaselts on oma tegevuse lõpetanud.

Häirivana märgiti, et ümberkaudsed metsaalused on pärast paari aasta tagust tormi käest ära, omanikud ei ole suutnud neid korrastada.

Veel kurdeti mesilaste mürgitamist põlluharijate poolt. Eelmisel aastal toimunud Orguse külakonverentsil selgus, et see on hoopis laiem probleem, mis pidavat iseloomulik olema kogu praegusele Eesti põllumajandusele.

Nimelt ei hoolivat põllumehed, eriti rapsi kasvatajad, mesilastest ning mürgitavad põlde just sellistel kellaaegadel, mil mesilased liikvel. Seetõttu on väga palju mesilasi otsa saanud ja mesinikel muret jätkub.

Maanteede ääres ei ole kusagil Äntu küla silti. Nii ei ole märgata, kus küla algab ja kus lõpeb, ning möödasõitjad ei teagi, mis külaga tegu. Kuna tegemist on riigiteega, lubas vallavalitsus selles küsimuses maanteeameti poole pöörduda.

Vibukütirada ootab kasutajaid Härma talu, mis seekord külakonverentsi võõrustas, on tegelikult turismitalu, kuhu on rajatud väga huvitav vibuküti rada „Uguri nool".

Tegemist on 1 km pikkuse rajaga, millel on 14 laskmiskohta.

Külastajatele on laenutamiseks olemas vibuvarustus, on harjutustiir, kus saab enne rajale suundumist kätt proovida, on puhkekohad, telkimisvõimalus, saun, grill. Pererahvas kutsub kõiki suvekuudel loodusesse, seda head võimalust kasutama ning kätt ja silma harjutama.

2001. aastal Triigi ja Nõmme külades alguse saanud Pandivere päevade külakonverentsid on kolmeteistkümne aastaga teinud vallale juba peaaegu tiiru peale.

Senini pole veel jõutud Vorsti (7 elanikku), Uuemõisa (20), Rastla (32), Pudivere (39), Võivere (43) ja alles hiljuti taasmoodustunud Sandimetsa (11) külla. Vallas on kokku 34 küla ja 3 alevikku.