Ühe olulise mõjutegurina näeme kindlasti hindade korrigeerumist seoses piimakvootide kadumisega 2015. aastal.
Meie hinnangul toob see endaga mõneks ajaks kaasa piima hinna languse ja selle raske aja üle elamiseks ongi ettevõtete jaoks oluline omada teatavat käibevahendite varu.
Samuti sõltub põllumajandussektori käekäik tugevalt ka 2014. aastal alguse saavast ühtekuuluvuspoliitika ja ühtse põllumajanduspoliitika uue rahastamisperioodi toetuste jagunemisest.
Vaatamata sellele, et seni on tootjate efektiivsus küll tublisti tõusnud, seisneb tulevikus tootjate jaoks põhiline väljakutse selles, kuidas tooret kohapeal väärtustada ja eksporti kasvatada.
Kokkuvõttes jääb siis tulevikus talupidamisi järjest vähemaks?

Tõepoolest on näha, et sektoris toimub pidev kontsentreerumine. Piimalehma kasvatajate arv on viimase 5 aasta jooksul vähenenud 2 korda ja seda valdavalt väiketootjate ehk kuni 10 lehmaga tootjate arvelt.  Viimase 4 aastaga on rohkem kui 300-pealiste piimalehmakarjadega majandusüksuste osakaal suurenenud 49%-lt 58%-ni. Just selle grupi osakaal ongi pidevalt suurenemas. Tänasel päeval on Eesti keskmise karja suurus enam kui kaks korda suurem Euroopa Liidu keskmisest ja erinevus näiteks vennasrahva Leeduga juba üle kümne korra suurem ning DNB Pank näeb, et antud trend on jätkuv.

Mida soovitaksite põllumeestel investeeringute planeerimisel silmas pidada?

Kui on loodud tugev vundament jätkusuutlikuks kasvuks, muutub analüüs edasiste tegevusplaanide osas üha olulisemaks. Põllumajandus on pidevalt investeeringuid vajav sektor ja selleks, et oma rahavoogusid paremini juhtida, peaks omama võimalikult selget ülevaadet investeeringute kavast järgmise paari aasta osas. Oleme näinud, kuidas paljud põllumehed teevad oma investeerimisotsuseid liigselt hetkevajaduse järgi ning leiame, et see ei ole tihti pikaajalises plaanis kõige mõistlikum lähenemine.

Millist nõu annaksite investeeringute tegemiseks panga poolt?

DNB Pangas julgustame ja nõustame oma kliente üha enam analüüsima ja prognoosima oma ettevõtte tulevikku pikemalt ette - seda nii optimistliku kasvu valguses kui ka riskistsenaariumit erinevate eelduste ja muutujatega läbi mängides. On oluline rääkida oma pikaajalistest plaanidest, et saaksime juba varakult nõustada, kui palju on mõistlik korraga investeerida nii, et ka likviidsust ehk vaba raha oleks piisavalt. Et olla valmis ootamatusteks, soovitamegi headel aegadel koguda finantspuhvrit. Selle vajadus joonistub väga hästi välja ka erinevate riskimudelite koostamisel koos rahavoogude ja investeerimiskavade planeerimisega.

Milliseid arenguid ennustate Eesti põllumajandussektorile lähiajal?

Ühe olulise mõjutegurina näeme kindlasti hindade korrigeerumist seoses piimakvootide kadumisega 2015. aastal. Meie hinnangul toob see endaga mõneks ajaks kaasa piima hinna languse ja selle raske aja üle elamiseks ongi ettevõtete jaoks oluline omada teatavat käibevahendite varu. Samuti sõltub põllumajandussektori käekäik tugevalt ka 2014. aastal alguse saavast ühtekuuluvuspoliitika ja ühtse põllumajanduspoliitika uue rahastamisperioodi toetuste jagunemisest. Vaatamata sellele, et seni on tootjate efektiivsus küll tublisti tõusnud, seisneb tulevikus tootjate jaoks põhiline väljakutse selles, kuidas tooret kohapeal väärtustada ja eksporti kasvatada.

Milline DNB Panga strateegia põllumajandussektoris?

Oleme Norra pank, kes alustas põllumajandussektori ettevõtete finantseerimist 2008. aastal ja meil on hea meel tõdeda, et 2011. aastal finantseerisime Eestis 50% uutest ehitatud robotlautadest. Meie strateegiaks on olla põllumajanduse ettevõttele täisfinantseerimise lahenduse pakkuja, mitte vaid lühiajaliste vajaduste finantseerija. Antud strateegiat jälgides omame ettevõttest tervikpilti ning saame juba varakult välja töötada parimad lahendused. Lõpetuseks sooviksime tänada ka kõiki põllumehi, kes on meid läbi aastate usaldanud ja andnud meile võimaluse.

Jaga
Kommentaarid