Parksepa Keskkool 135
Juubelipidustused toimuvad Parksepal ikka oktoobrikuus, sest arhiivimaterjalid kinnitavad, et esimesed õpilased võttis vana Rammuli kool (asus tollal punases majas) vastu 15. oktoobril 1875. aastal. Koolijuhiks oli Henno Kalkun. Hariduse andmist alustati aga siin kandis juba varem, sest 1837. aastal asutati Raistesse see päris esimene Jaaska kool. See töötas 3. augustini 1889, mis tähendab, et 14 aastat töötasid kaks kooli paralleelselt. Oli veel üks kool
– 1766.a asutatud nn Väimela mõisakool, mis küll ei töötanud pidevalt. Mõisakool oli mõisa ja lähemate külade laste jaoks.
Rammuli koolist Parksepa Keskkoolini
Vanast punasest majast (mis praegu ootab igatsusega renoveerimist koolimuuseumiks) koliti uude majja 11. septembril 1938. Töötas neli õpetajat ja õppis 94 õpilast. 20. märtsil 1966 oli esimene juurdeehitus (keskmine majaosa) niikaugel, et hoolimata mitte kõige paremini töötavatest ahjudest, lahendasid lapsed olukorra n-ö altpoolt tuleva initsiatiiviga. Kuna klasside jaotus oli teada, tiriti koolilauad-pingid lihtsalt uude majja üle ja nii see uus osa käiku läks.
Klassiruume tuli juurde kuus, kuid endiselt oli hirmsuur vajadus kehalise kasvatuse ruumide järele. Tunde tuli anda sellesama keskmise maja koridorides, treppidel ja vahel imekitsukeses saalis kaks klassi koos.
1992.a jaanuaris valmis juurdeehituste see osa, mis andis juurde spordikompleksi, jõusaali, aula ja söökla.
Kapitaalremont toimus majas 2009. aastal. Selle lõpetamine ja rõõmustamine uue kuue saanud maja üle õnnestus ühendada 2009.a õpetajate päevaga. Pidulikule päevale andis värvi ansambli Noorkuu kontsert.
Parksepa nime sai kool 1979. aastal seoses ka alevikule sama nime omistamisega. Kümme aastat hiljem saab Võru vald omale esimese keskkooli – Parksepa – kust lõputunnistuse on saanud tänaseks 1090 õpilast. 392 neist on läbinud eelkutseõppe Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Koostöö algas aastal 2000.
Kuldmedaliga on kool välja saatnud 11 ja hõbemedaliga 28 õpilast.
Kooli tänane päev
Direktorina on Parksepa kooli juhtinud Ilmar Kesselmann alates aastast 1992. On üle mindud e-koolile, on tänapäeva nõuetele vastavad õpitingimused, on 353 õpilast, 43 õpetajat ja 24 haldustöötajat. Võru valla prioriteet on haridus. Seetõttu tuleb arvata, et 140 aasta juubeli võtab kool vastu mitte vähem pidulikult ja rõõmsalt kui seekordset.
Pidustuste algus Vilistlaste dessant kooli
Oma vana kooli külastasid ja andsid ka õppetunde Haridusministeeriumi nõunik Toomas Kalmus, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Kristel Plangi, Tartu Lennuakadeemia side- ja navigatsiooniosakonna koordinaator Kadri Tarkus-Mäeots, Nigula metsloomade rehabilitatsioonikeskuse töötaja Kärt Jaarma, Võrumaa KHK õppetooli juhataja Indrek Saar, logopeed Lea Palo, Lõuna Prefektuuri politseitöötajad Tarmo Tammesoo ja Maris Uibo ning spordipedagoog Puiga koolist Meelis Reinberg.
15. oktoober Laulsid vilistlased
Toimub imekaunis kontsert kooli vilistlaste osavõtul. Tänulikule publikule esinevad teater Estonia solist sopran Maris Liloson (klaveril saatis Johan Randvere), Joel Põhja (koos Garrett Kuudiga), Johan Kudu, metsasarvemängija Kristiina Luik, lõõtspillimängija Toomas Oks, tütarlaste ansambel Parksepa Piigad (Jaana Urubkova, Mari Sulg, Anne Sulg, Marian Külaviir, Maarika Talja, Johanna Hollo, Maarja Süüden, Lauli Otsar), noormeeste ansambel Akvaarium (Veiko Uibo, Reino Bürkland, Anti Eelmets, Raido Kodu), pianist Maarika Talja, ansambel Punkt (Liisi Asi, Johan Kudu, Jörgen Kaus, Priit Andrejev, Tõnis Kattai).
Mis südamest tulnud, läheb südamesse. Hinnangud kontserdile on kuulajate poolt ainult ülivõrretes!
Tähtsaim pidupäev, 16. oktoober Korvpall. Vilistlased versus koolipoisid
Vilistlaste meeskonda kuuluvad Paavo Kaiv, Andres Visnapuu, Kaido Parv, Meelis Reinberg, Siim Kimask, Peeter Piirimägi, Meelis Mäeuibo, Roman Jürisaar, Sander Kipper ja Indrek Saar.
Mäng on võrdne ja pingeline. Minut enne normaalaja lõppu on tablool viik 59:59. Siis saavad aga poisid korvi, vilistlasi veavad aga alt närvid (neli vabaviset lähevad mööda) ja nii märgib lõpptulemust koolipoiste napp võit. Mis ikka – noorte päralt on tulevik!
Raamatu „Kodukandi radadel” I ja II osa esitlus
Kui „Kodukandi radade” autor Ilme Vahtra raamatukogusse jõuab, on avar ruum juba vilistlastest raamatusõpru täis. Õpetaja Ilmet teretatakse, kallistatakse ja igaks juhuks öeldakse ka nimi, sest aeg ja aastad on omaaegsetest koolipoistest-tüdrukutest teinud juba soliidses eas täiskasvanud.
Laual on aga kaks mahukat ja kauni kujundusega ajalooraamatut, viimane nendest lausa ahjusoojalt trükikojast saabunud. Peale kõige muu saab vana auväärne kool juubelikingiks raamatu(d), kus kirjas kõik see, mis kunagi järeltulevatele põlvedele jutustab ajast, mis meile on meie aeg. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta!
„Mõtted liiguvad ka kolmanda osa suunas,” ütleb autor. „Materjalist puudu ei tuleks, jätkuks ainult jõudu ja tervist.”
Seda sooviti ka kõigi kokkutulnute poolt. Kolmas kodukandiraamat oleks väärikas finaal õpetaja Ilme poolt seni tehtule. See on – koolimuuseumi rajamine, kodulooalaste uurimustööde ja koduloouurimise päevade läbiviimine ning omaaegne kutsetöö bioloogia-, geograafia-, keemiaõpetajana.
Enamik külalistest lahkub kes ühe, kes kahe kodukandiraamatuga, kus sees ka autori autogramm. Edasi on vaja tutvuda maja, näituste, suveniirikioski ja kohvikutega ja nii edasi. Lõpuks aga leida koht aulas, kus algamas juubelikontsert.
Pidustuste tipphetk – juubelikontsert!
Ootusärev publik ei pea pettuma. See, millega lavastusbrigaad (Ülle Noppel, Silja Otsar, Ruth Toots, Ene Lumi, Helle Liloson, Andre Laine, Ulvi Mustmaa, Anti Lepik, Urve Kaseleht, Maili Toom, Andrus Loos) on valmis saanud, liigutab ja vaimustab südamepõhjani. Allakirjutanu kinnitab siinkohal, et ta sai viimaste aastate tugevaima muusikaelamuse. Kava ülesehitusest oleks üht-teist õppida neil kõrgepalgalistel, kes lavastavad näiteks vabariigi aastapäeva kontserte.
Ent tublide saavutusteni jõuab üks kool ainult tublide ja väga tublide inimestega. Nii anti kontserdi käigus kätte arvukad tänukirjad Haridusministeeriumilt, Võru maa- ja vallavalitsuselt ja ka kooli enda poolt. Neile, kes seda väärisid. Saalipoolne kõva aplaus saatjaks.
Ja siis paluti kutsetega külalised banketile, kaks saali täitusid tantsijatega, klassid aga vilistlastega, kelle jällenägemisja taaskohtumisrõõmu ei suuda siinkohal edasi anda.
