Parlamendisaadik kohtus Märjamaal pensionäride ja gümnasistidega
Seal küsiti palju Ukraina teemadel, samuti kõneldi pensionitest ja emapensioni edasilükkamisest. Abiturientidele rääkis külaline karjäärivalikutest ja kuidas olla edukas. Noored küsisid viie lapse emalt sedagi, kas lapse saamine soodustab või takistab töötegemist ja mille poolest Eesti Euroopast erineb.
Riigikogu eelmises koosseisus oli Pakosta sotsiaalkomisjonis, nüüd on kultuurikomisjonis, mis tegeleb peamiselt haridusvaldkonnaga. Samuti on ta Euroopa Liidu asjade komisjonis.
„Aastatega on mul kujunenud päris hea pilt, kus on valukohad ja kuidas neid ületada saaks," põhjendas Pakosta teemade valikut.
Pakosta sõnul paneb inimesi muretsema pensioniteema, aga ka sellega kaasnev üldise õigluse teema, sest laste kasvatamine lööb vahe pensioni suurusesse.
Pensioni arvestamisel lähevad arvesse ainult sotsiaalmaksuga maksustatud tulud. Vanemahüvitis, mis pole sotsiaalmaksuga maksutatud või haige lapse hooldamine või vanem ei saa lapse kasvatamise pärast valida soodsamat töökohta - kõik see peegeldub hiljem väiksemas pensionisummas.
Käsitleti ka väga suurt sissetulekute vahet Eestis: suur on meeste ja naiste palgalõhe, väga palju erinevad kõige madalamad ja kõrgemad palgad. Kolmas Eesti erinevus on, et meie palgal on suur osakaal pensionimaksetes.
Sellega kaotavad just madalapalgalised, kes on töötanud väikese palgaga ametikohtadel. Teistes riikides on rahvapension kõrgem.
„Pensioniteemad pakuvad inimestele huvi, aga pensionid on Euroopa riikide oma pädevuses. Igas riigis on oma pensionide ja toetuste süsteem ja EL selle korraldamisel midagi ei tee, kuigi see on teema, mis inimesi ehk kõige enam huvitab." Teisteski riikides on püütud õiglase pensioni poole.
Emapension on üks IRLi lubadusi. Pakosta IRLi liikmena leiab, et emapensioni arvelt Eesti teiste kulude katmine on raske hoop õiglustundele ja lastekasvatamisele.
Emapension pidi täismahus jõustuma 1.01.2015, kuid uus koalitsioon kavatseb seda muuta. IRL seisab selle eest, et seda raha ära ei võetaks.
Pakosta tutvustas kuulajatele ka Euroopa Parlamendis olevaid poliitilisi „perekondi". Ta soovitas kindlasti minna valima ja anda hääl suuremate poliitiliste gruppide poolt, sest siis on Eesti häälel kõige suurem kaal.
Hingelähedased teemad on paljulapselisel emal europarlamenti pürgides lapsed, noored ja haridus. Mitmetel põhjustel jõuavad noored üha hiljem tööturule. Euroopa Liidu uues finantsperspektiivis on ette nähtud 6 miljardit eurot, et harjutada noori tööd tegema. Summat tahetakse tõsta, sest noorte töötus on tõusnud suureks probleemiks. „Kuidas me saame normaalse suhtumise töösse ja töökusesse tagasi, sest see on üks Euroopa alusväärtusi," küsis Pakosta.
Teine talle oluline teema on eesti keele, kultuuri ja iseseisvuse säilimine. Pakosta on Eesti delegatsiooni juht Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel ja on kogenud, kuidas käib infosõda Venemaa poolelt nii Balti kui mitmete teiste riikide vastu.
Üleeelmisel nädalal pidi ta suure saali ees selgitama, et Eestis on vene keelt kõnelevatel inimestel kas kodakondsus või reisdokumendid, neil on õigus arstiabile, põhikoolis on kõigil õigus õppida vene keeles. Kui kodakondsuseta inimestel sünnib laps ja vanemad pole vastu, saab laps eesti kodakondsuse.
„Neid asju pean ikka üle selgitama, sest kuskilt tuleb jälle väärinfo. Ei saa oma läänepoolseid kolleege ka hukka mõista - kui palju me ise detailideni teame, mis toimub meist kaugemates riikides. Infosõda on siiski muutunud agressiivsemaks kui varasematel aastatel," tõdes Pakosta.
Ta nõustus, et rahvusvaheline olukord seoses Ukrainas toimuvaga tekitab muret ja avaldas lootust, et Eestis provokatsioone ei tule. Riigi kaitsevõimekus on teravdatud tähelepanu all ja see ei koosne ainult sõjatehnikast, suur tähtsus on küberkaitsel. Tänapäeval on ju nii paljud toimingud seotud arvutitega (nt joogivee saamine, pangatehingud) ja rünnakud võivad tulla hoopis teisest suunast. Pakosta meenutas, et ka Gruusia sõda algas rünnakutega arvutisüsteemidele.
„Tuleb jälgida kõike, mis toimub ja uskuda positiivset. Sõnavõtud, et eesti rahvas sureb välja, pole juhuslikud, need on üks propagandasõja vahendeid, mida on aastasadu kasutatud - püüda vastase enesehinnang alla viia.
Sellisele mõtteviisile vastuseismine on samuti kaitsetahte ilming ja meie riikliku iseseisvuse üks osa. Liigutav oli osa vene kogukonna avalik pöördumine, et oleme lojaalsed Eesti riigile. On ju püütud pakkuda neile kõike inimväärset ja inimväärikusele vastavat, sealhulgas keeleõpet, sest eesti keel on üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Nende vene noorte karjäärivõimalused on oluliselt suuremad, kellel on mitme keele oskus," rääkis Pakosta.
Liisa Pakosta ütles nädalalehele antud intervjuu lõpetuseks, et talle meeldisid Märjamaa kohtumised ja kiitis pensionäride klubis pakutud maitsvaid võileibu.
Kahjuks tuli kiirustada istungile ja seekord ei olnud aega, et tutvuda meie uue raamatukoguga, aga see annab põhjuse tagasi tulla.
