Passiralli on alanud

2012. aastal lõpeb korraga ligi poole miljoni passi ja ID-kaardi kehtivusaeg, mille tõttu pikenevad nii ootejärjekorrad büroodes kui ka dokumendi kättesaamise aeg. Et vältida tundidepikkust järjekorras seismist, tuleks asuda varakult uut ID-kaarti taotlema ja hoolikalt läbi mõelda, kuidas ja millal seda teha.

Kodakondsus- ja migratsioonibüroo andmetel esitati 2009. aasta jooksul nende teenindustes kokku 172 000 taotlust uue Eesti kodaniku isikutunnistuse või passi saamiseks. Seoses paljude dokumentide kehtivusaja lõppemisega prognoositakse selleks aastaks 225 000 ID-kaardi ja 236 000 passi väljaandmist. Lähiaastatel need arvud kasvavad veelgi: 2013. aastal tuleb välja anda 306 000 ID-kaarti ja 295 000 passi ning 2014. aastal 311 000 ID-kaarti ja 242 000 passi.

Taotluste arvu tõus on paratamatu, kuna inimeste dokumenteerimine käib Eestis lainetena. 90ndate alguses anti suurele osale elanikkonnast välja kümneaastase kehtivusajaga passid ning sama tehti 2000. aastate alguses. 2007. aastast hakati väljastama viieaastase kehtivusajaga dokumente ning nüüd, kui 5 aastat mööda saab, lõppevad korraga kõikide viimase laine ajal väljastatud dokumentide kehtivusajad.

Seega mitmekordistub lähiaastatel klientide arv kõikides kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindustes.

Kuhu minna uut dokumenti taotlema?

Inimene võib ise valida, millisesse kodakondsusbüroosse ta uut dokumenti taotlema läheb. Lähim koht, kuhu Keila inimene saab minna, on Tallinn. Pealinnas saab valida kolme teeninduse vahel: Narva mnt 5 (Foorumi ostukeskuse 4. korrusel, büroo kood 710), J. Vilmsi t 59 (bussijaama lähedal, kood 711) või Sõle t 61a (Pelgulinnas, kood 713).

Üldjuhul külastavad kliendid kodakondsusbüroo teenindusi kõige rohkem kuu ja nädala alguses. Järjekorrad on pikemad ka riigipühade eel ja enne koolivaheaegade algust. Päeva lõikes on rohkem kliente lõuna ajal ning tööpäeva lõpus. Teenindused on avatud E-R 9.00-18.00, kusjuures iga kuu viimasel reedel on need suletud. Enne pikka teekonda tasub muidugi uurida internetist või helistada infotelefonile 612 300 012, kas teenindus ikka töötab, sest Vilmsi tänaval asuv teenindus on seekord suletud hoopis 16. märtsil ja 30. märtsil avatud.

Pass ei ole enam kohustuslik dokument

Pass on eelkõige reisidokument ja seda neile, kes liiguvad väljaspool Euroopa Liitu ning Euroopa majandusühenduse riike. Piltlikult öeldes piisab ID-kaardist, kui reisite näiteks Itaaliasse või Kanaari saartele. Samas aga Türki, Egiptusesse või Venemaale te ilma passita ei pääse.

Kuna passi taotlemisel võetakse teilt ka näpujäljed, tuleb selle taotlemiseks isiklikult teenindusse kohale minna. Posti teel saab uut passi taotleda ainult siis, kui eelmise passi taotlemisest ja sõrmejälgede andmisest on möödas vähem kui 2 aastat.

ID-kaarti saab taotleda ka posti teel

15-aastastel ja vanematel Eesti kodanikel on ID-kaart kohustuslik. Kellele on ka varem välja antud pass või ID-kaart, saavad uut ID-kaarti taotleda ka posti teel. Isiklikult teenindusse on vaja tulla vaid uut dokumenti kätte saama. Posti teel tuleb taotlusankeedile kleepida oma värvifoto mõõtmetega 40x50 mm, mis peab vastama dokumendifoto nõuetele. Taotluse juurde tuleb lisada koopia isikut tõendavast dokumendist, mille vastavust originaaldokumendile kinnitage oma nime, allkirja ja kuupäevaga koopia igal andmetega leheküljel. Veel lisage dokumentidele tõend riigilõivu maksmise kohta: väljavõte pangaülekandest või väljatrükk internetipanga maksekorraldusest. Kõik dokumendid pange ümbrikku ja saaja aadressiks märkige: TAOTLUS, Politsei- ja Piirivalveamet, Sõle 61a, 10313 Tallinn. Taotlusankeedis ärge unustage märkida seda, millisesse teenindusse te valmis dokumendile järele lähete. Tallinna teeninduste koodid leiate eespoolt, kus on ära toodud nende asukohad. Kui dokument on valmis, teatatakse teile sellest.

Täpsemat infot dokumentide taotlemise kohta saab infotelefonil 612 300012.

Kõikvõimalikest erijuhtudest ja passi taotlemisest leheruum rääkida ei võimalda. Kellel on reisimiseks passi vaja, suudab ka vastavasse ametiasutusse reisida. Küll aga avaldame siinjuures Politsei- ja Piirivalveameti teeninduskeskuse juhataja Tatjana Portnova vastused Keila Lehe küsimustele.

Tallinnas paiknevad kolm kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindust peavad suutma ära teenindada nii pealinna kui Harju maakonna kodanikud. Kevade poole on kodakondsus- ja migratsioonibüroodes veel rohkem uue ID-kaardi ja passi taotlejaid. Kas on lootust, et tippajaks avatakse mõni ajutine büroo?

Kuna riigieelarve koostamise põhimõtted ei luba avaliku sektori kulude tõusu, on Siseministeeriumi haldusalale eraldatud eelarvesummad planeeritud teistele tegevustele ning paraku ei ole seetõttu Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) lähiajal võimalik täiendavaid teenindusi avada ega uusi töötajaid värvata. Küll aga otsib kodakondsus- ja migratsiooniosakond koostöös teiste PPA struktuuriüksustega võimalusi täiendavate väljastuspunktide loomiseks näiteks politseijaoskondades.

Miks on teenindused avatud ainult tööpäeviti ja 9-18, mil on ka teistes asutustes ja ettevõtetes tööaeg? Tööl käiv inimene peab võtma dokumentide sisseandmiseks päeva puhkust ja teise päeva veel selleks, et dokumentidele järele minna.

Meie teenindused on avatud 45 tundi nädalas, mida on rohkem kui teistel riigiasutustel Tallinnas. Selleks, et inimene peaks võimalikult vähe oma aega kulutama, soovitame enne teenindusse pöördumist uurida meie kodulehelt, millistel aegadel on teenindustes väiksem koormus. Samuti soovitame eelnevalt tasuda (näiteks internetipangas) dokumendi riigilõiv ning võimalusel võtta kaasa fotograafi juures tehtud pilt, nii ei pea teeninduses neis järjekordades enam ootama. 15-aastane ja vanem inimene, kellele on varem PPA või KMA poolt dokument väljastatud ning kes soovib taotleda vaid ID-kaarti, saab seda teha ka posti teel, sel juhul on vaja isiklikult teenindusse tulla vaid dokumenti kätte saama. Rohkem infot saab meie kodulehelt ning infotelefonilt 612 3000.

Miks on uute dokumentide kehtivusaeg ainult viis aastat? Keskealised ja vanemad inimesed ei muutu nii kiiresti, et seda oleks vaja teha uue pildi pärast. Kellel dokument sagedasest kasutamisest kõlbmatuks muutub, vahetab seda nagunii varem. Kui pikk kehtivusaeg on isikut tõendavatel dokumentidel näiteks Soomes ja Rootsis?

Isikut tõendavate dokumentide maksimaalse kehtivusaja määramisel lähtutakse eelkõige turvakaalutlustest. Kuni 5-aastane kehtivusaeg tagab, et kasutaja on dokumenti kantud andmete põhjal lihtsalt ja tõsikindlalt tuvastatav (nt 8 aastat tagasi tehtud foto põhjal on oluliselt raskem isikut tuvastada). Lisaks muudab lühem kehtivusaeg dokumendi võltsimise keerulisemaks. Reisidokumentide turvalisuse tagamise ja arendamise, sh kehtivusperioodi määramise osas lähtuvad riigid Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kirjeldustest, milles on samuti soovitatud anda välja kuni 5-aastase kehtivusega dokumente. Soome ja Rootsi isikut tõendavate dokumentide kehtivusaeg on samuti 5 aastat.

ID-kaart on alates 15. eluaastast Eesti kodanikele kohustuslik. Kuidas pannakse kodanikukohust täitma need, kellel pole riigilõivu, mis on küllaltki suur, maksmiseks raha?

Riigilõivuseaduses on ette nähtud soodsamad riigilõivumäärad näiteks alla 15-aastastele ja vanaduspensioni ikka jõudnutele. Samuti näeb seadus ette, et PPA-l on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt õigus vabastada ta kohustusliku dokumendi riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra. Vajadusel oleme seda õigust ka rakendanud.

Tundub, et kõige pikemad on teenindustes fotoboksi järjekorrad. Tark oleks lasta pilt endast varem ära teha. Kui sageli tuleb ette seda, et koos taotlusega esitatud pilt ei vasta esitatud nõuetele?

Selleks, et vältida fotoboksi järjekorras seismist, on tõepoolest soovitav võtta teenindusse tulles kaasa fotograafi juures tehtud pilt. Arvestades, et aastas esitatakse PPA teenindustes kokku keskmiselt 200 000 dokumenditaotlust ja nõuetele mittevastava foto esitamist esineb neist paarisajal korral, võib öelda, et neid olukordi tuleb ette pigem harva. Soovitame fotograafi juures tehtud foto vastavust nõuetele kontrollida spetsiaalse šablooni abil, mille saab välja printida internetist.

Kommentaar Keila Lehelt:

Nagu riigiametniku vastustest näha, pole loota ei uute teeninduste loomist ega olemasolevate lahtiolekuaegade ümberkorraldamist. Hea tahtmise juures saaks teha nii üht kui teist, riigilõivuna makstav küllaltki kopsakas tasu peaks seda ka võimaldama. Ääri-veeri on olnud küll juttu sellest, et valmis ID-kaarte võiksid väljastada ka kohalikud konstaablipunktid, konkreetseid näiteid paraku veel tuua ei ole. Ei ole ka näiteid sellest, et kohalik omavalitus suudaks kuskil ajutise dokumendivahetuse punkti välja kaubelda, nagu soovitab toimetusele kirjutanud Villi Kask. Mis kõige hämmastavam, Keilas pole enam ka statsionaarselt töötavat piltnikku, kellelt

dokumendi jaoks fotot tellida. Fotograafid Väino Silm ja Raivo Tiikmaa ütlesid Keila Lehele, et nemad on nõus ka Keilasse sõitma, kui pildisoovijaid oleks koos rohkem. Võib-olla sellest aktsioonist tulekski alustada, seda saaks korraldada ka kodanikualgatuse korras, näiteks pensionäride ühenduse kaudu. Ruumi leiab ikka. Ja kui vaja, võiksid vabatahtlikud hakata nõustama neid, kelle jaoks taotlusankeedi täitmine ja vajalike lisadokumentide vormistamine keeruline tundub...

____________________________________________
ID

-kaardi ja passi taotlemiseks vajalikud dokumendid

Taotlusankeet

Kes soovib taotlusankeedi ära täita kodus, peab selle välja trükkima arvutist Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt. Kes arvutiga sinasõber ei ole, leiab ehk mõne sõbra, kes ankeedi paberile välja prindib. Kuigi ankeedis pole midagi keerulist, võiks igaks juhuks välja trükkida mitu blanketti, et jätkuks ka mustandiks. Ankeet tuleb täita eesti keeles, trükitähtedega, musta või sinise pastakaga ning sellel ei tohi olla parandusi. Taotlusankeeti saab täita ka kodakondsus- ja migratsioonibüroo teeninduses, kui dokumenti taotlema lähete.

Isikut tõendav dokument

Dokumente taotlema ja kätte saama minnes ärge unustage kaasa võtta oma isikut tõendavat dokumenti.

Üks värvifoto mõõtmetega 40x50mm

Kuigi kõigis Tallinnas asuvates kodakondsusja migratsioonibüroo teenindustes on olemas fotoboks, on hingerahu huvides mõttekam pilt varem mõnes fotoäris ära teha. Esiteks lookleb fotoboksi ees alati pikk järjekord, teiseks võtab aega aru saada, kuidas istuda, kuhu vaadata ja millal missugusele nupule vajutada. Kolmas ehmatus tuleb siis, kui te lõpuks oma pilti näete. Kui te soovite dokumendil näha vähegi viisakat fotot, varuge veidi aega ja raha, ning tehke pilt mõnes fotoäris. Närvid maksavad ka midagi! Kuna dokumendifotosid tehakse ka ootetööna, võib pildistamas käia vahetult enne kodakondsusbüroo teenindusse minekut. Näiteks teevad dokumendifotosid Fotoluksi ärid, mis asuvad Viru, Kristiine ja Solarise keskustes ning Tondi raudteejaama lähedal Pärnu mnt 134. Ootetööna maksab 4 fotot 4,99 eurot. Kes euro võrra odavamat teenust soovib, mingu Telliskivi t 61 kaubanduskeskuses (Balti jaamast 500 m) asuvasse Konica fotopoodi.

Riigilõivu tasumist tõendav dokument

Riigilõivu saate tasuda pangas või internetipangas. Pangakonto ja viitenumbri oskab teile öelda pangateller või leiate selle Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt.Riigilõivu saab maksta ka kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindustes ajal, mil te sinna dokumenti taotlema lähete. Kui soovite teeninduses maksta kaardiga, siis peate arvestama, et seda ei saa teha krediitkaardiga, vaid ainult deebetkaardiga ja riigilõivule lisandub panga ülekandetasu. Sularahas makstes mingit lisatasu ei ole.ID-kaardi (isikutunnistuse) väljaandmise taotluse läbivaatamise riigilõiv on 24,28 eurot.Alla 15-aastasele isikule, üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule ning keskmise, raske või sügava puudega isikule on riigilõiv 6,39 eurot. Biomeetriliste andmetega reisidokumendi ehk passi puhul on riigilõiv 28,76 eurot.Soodustus kehtib samadele isikugruppidele mis ID-kaardi puhul, nemad peavad passi eest maksma 14,38 eurot.Kui taotleda ID-kaarti ja passi koos, on riigilõiv 38,34 eurot, soodustatud isikutele 19,17 eurot.Kui te soovite, et teie ID-kaardi taotlus vaadatakse läbi kiirendatud korras (5 tööpäeva jooksul), siis maksate ka kopsakamat riigilõivu, mis on 44,73 eurot. Passi taotlus vaadatakse soovi korral läbi 2 tööpäeva jooksul ja riigilõiv on sel juhul 57,52 eurot.

Makstes riigilõivu varem pangas, peate koos taotlusankeediga esitama ka riigilõivu tasumist tõendava dokumendi (panga tõend ülekande kohta või internetipanga väljatrükk). Kui kuulute nende isikute sekka, kellele kehtib riigilõivu tasumisel soodustus, peate esitama ka vastava tõendi (näiteks pensionitunnistuse).