Peame naistepüha - maarjapäeva - 25. märtsil Rannus


Peame naistepüha - maarjapäeva - 25. märtsil Rannus
Foto: DELFI

Naised - noored ja eakad, nõudke endale see päev vabaks ja tulge maarjapäeva tähistama!

Eesti Rahvuslik folkloorinõukogu korraldab Rannus maarjapäeva ühise tähistamise ja sellele eelneval päeval pärimuskultuuri koolituse.

Alustame kell 5.45 kogunemisega Rannu paisjärve äärde päikese tervitamiseks. Kaasa võtta maarjapuna, pannkoogid, värviline lindike. Soovitav naiselik riietus (valge), pähe tingimata valge rätik! Järve äärest siirdume Rannu rahvamajja.

Kuidas tähistame?

Eelmisel õhtul küpsetame ülepannikoogid, paneme valmis punase marja- või muu punase joogi. Tõuseme varakult enne päikesetõusu, paneme pähe valge rätiku. Kui naine on abielus, võib ta ette siduda ka põlle.

Peseme silmi puhta allikaveega ja siirdume päikest tervitama. Päikesemängu jälgimine on kujunenud päeva parimaks osaks. Päikest tervitame esiemade loomismüütide sõnamisega, millele võib järgneda isiklik palve.

Kaasa võetud lindi või paelakese sidumise ajal raagus puule võime endamisi lausuda salapalve või soovi. Ühises naisteringis vabas õhus mängime ilmast hoolimata mõned laulumängud. Võimalik, et viime kõigest halvast lahti saamiseks ka metsiku metsa.

Sellele järgneb tubane rituaalne pannkookide söömine, marjajoogi joomine, esiemade meenutamine, naistelaulude laulmine ja juttude jutustamine. Kui seltskonnas on Mari, Maarja, Maria, Mari-Liisu, Marju, Marje jms nimega naisi, võime pidada ka nende nimepidu. Päeva lõpetame klaashelmekeede valmistamisega.

Kuidas varem tähistati?

Paastumaarjapäev, rahvasuus ka lihtsalt maarjapäev on rahvakalendri olulisimaid kevadisi tähtpäevi. Maarjapäev kui naisteväe püha, mil kehtisid paljude naistetööde suhtes töökeelud. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis.

Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm. kuuluvad kõigi naistepühade juurde. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Külla minnes tuli puna (punane mahl või vein) kaasa võtta.

Päevaga seondus kevadsuvise poolaasta algus, näiteks tüdrukud lubati aita magama. Oluline oli ka kapsamaagia, sh. suurte pannkookide või karaskite küpsetamine lopsakate kapsalehtede saamiseks.

Miks me maarjapäeva tähistame?

Paastumaarjapäeva oleme tähistanud eelkõige naiste eneseteadvuse tõstmise ja endateadmise kasvatamise päevana. Teiste naistega ühtekuuluvuse tunnetamine annab elujõudu ja hea võimaluse mõtlemaks naiseks olemise peale.

Väike ohvriand, mis seisneb paela riputamises raagus puule, on hea võimalus soovida õnne isiklikuks eluks, head endale ja oma lähedastele. Kombestik toetab naiste ja emade kui pärimuskultuuri kandjate rolli, väärikaks naiseks ja emaks kasvamist teiste naiste seas ning enese olemasolu tunnetamist esiemade pikas ahelas.

Emaks ei sünnita ega saada lihtsalt - selleks kasvatakse vanemate ja kogenumate naiste kõrval ja nende eeskujule toetudes. Päikesetõusu ajal päikesemängu vaatamine tõstab eneseteadvust, vallandab loovuse kanalid ja annab elujõudu.

Ettevalmistus

Kõik huvilised on kutsutud eelneval päeval, 24. märtsil Rannu rahvamajja alates kella 14.00 kuni 18.00. Arutleme päeva tähenduse ja sisu üle, laulame naiste ja meeste laule, tantsime asjatundjate Mare Kõiva, Helen Kõmmuse, Ene Lukka- Jegikjani ja Liis Jaametsa jt. eestvedamisel.