Peapiiskop pühitseb pühapäeval Hageri kiriku vastrestaureeritud oreli ja liturgilised gobeläänid
Perfektse töö oreli restaureerimisel tegi Olev Kentsi Orelitöökoda, projekti ekspert ja konsultant oli Göran Grahn Rootsist. Uuendatud orelil musitseerivad Mai Mänd, Kristel Aer ja Göran Grahn.
Sihtasutuse Hageri Lambertuse Kiriku juhatuse esimees Juhan Põld tunnistas, et 2008.aastal alustatud restaureerimisprojekt tundus esialgu üsna ülejõu käiva ettevõttmisena, kuid tänu heldetele annetajatele, kümnele heategevuskontserdile ja mitmetele heategevusmüükidele on tänaseks kokku kogutud enamvähem täpselt vajaminev summa. „Hageri kiriku restaureeritud orel on osa Eesti ja Euroopa kultuuripärandist, oleme tulevaste põlvede jaoks talletanud suure peatüki eesti oreliloost," rõhutas restaureerimise eestvedaja Juhan Põld.
Kõiki annetajaid Juhan Põld nimetada ei tea, kuna paljud annetasid korjanduskarpi anonüümselt. Nimelisi annetajaid on 130, neist heldemad on olnud Kohila Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital, sõpruskogudused Keuruu, Nilsiä ja Sääksmäe Soomest ja Kohilast pärit ettevõtja Urmas Sõõrumaa, kelle annetused on olnud suuremad kui 1600 eurot. Lisaks veel pool tosinat neid, kes annetasid vähemalt 320 eurot. Suuremad annetajad said heateoga endale sümboolse orelivile ning annetaja nimi saab olema autahvlil oreli kõrval. „Kõik annetused, ka kõige väiksemgi, mis võis olla kasvõi abikäsi meistritubades, on olnud õnnistuseks kogu suure projekti õnnestumisele," rõhutas Juhan Põld. „Täname kõiki annetajaid kogu südamest."
Hageri kiriku oreli algvariandi autor on Carl Tanton, kes pilli 1851.aastal valmis tegi. Tänase kiriku oreli muinsuskaitseline- ja kultuuriväärtus seisneb algselt säilinud Tantoni registrites ning 1902. aastal Gustav Terkmanni poolt teisele manuaal-klaviatuurile lisatud pneumaatilises registritraktuuris, mistõttu on Hageri orel üks varasemaid oreli moderniseerimise näiteid, kuidas saavutada jätkuvat helitugevuse lisamist. Tänu oma algupärasele seisukorrale on Hageri kiriku orel oluline osa ajaloolisest orelipärandist Eestis ja kogu Euroopas.
Esimesed gobeläänid sarjast „Sanctus"
Koos oreliga pühitsetakse tekstiilikunstnik Ehalill Halliste loodud esimest kolme vaipa mahukast, 15 gobeläänist koosnevast liturgiliste kirikuvaipade sarjast „Sanctus".
Esimesed kolm vaipa on rohelise põhitooniga (roheline tähistab kristlikus sümboolikas elu ja lootust) ning kujutavad lillepärgade sisse põimitud ajatuid kristlusega seotud sümboleid. Gobeläänide sari valmib missioonitööna ja peaks põimitud saama 2013. aastaks. Hageri Lambertuse kiriku õpetaja Jüri Vallsalu sõnul on valmistöö on veel ilusam kui kavandid. „Need on tähenduslikud ja värviküllased aga mitte magusad," iseloomustas kirikuõpetaja Eesti ühe tunnustatuima tekstiilikunstniku küpset stiili.
