Peetri - lapse nägu elukoht


Peetri - lapse nägu elukoht
Rae Sõnumid

Kuigi juba pea pool aastat on Peetri ametlik staatus alevik, on Peetri oma olemuselt mõnes mõttes ikka veel küla. Siin kostub hommikul kukelaulu, asula servas on lehmakari ja just praegu pannakse keset alevikku kartuleid maha. Siin on hulk lapsi, kes igat masti ratastega ringi kihutavad.

Mis meid aga selgelt keskmisest Eesti hääbuvast külast eristab on (üha kasvav) rahvaarv. 1. mai 2012 seisuga elas Peetris ametlikult 3107 elankku - 1512 meest ja 1595 naist. Tegelikkuses ilmselt rohkemgi. Peeter Ernits on öelnud, et Peetri on nagu arengumaa - laste arvu poolest. Tõepoolest, Peetri on praegult selgelt lapse nägu. Perele rõõmuks, vallale peavaluks.

Kodutunne vajab aega

Suur osa Peetri elanikest on siia kodu loonud viimase 5-7 aasta jooksul. Enamik peetrikaid käib Tallinnas tööl, seepärast on paljude inimeste elukorraldus seotud Tallinna linnaga. Selles mõttes on Peetri näol tegemist tänapäeva läänemaailmas väga tüüpilise commuter town'i või commuter village'ga. Siiski, pisitasa hakkavad inimesed leidma üles ka kohalikke võimalusi. Keskseks kohaks on Peetri Lasteaed-Kool, mis lahkelt lubab kasutada ruume erinevateks ettevõtmisteks. Nii on populaarsed naiste trennid Peetri lasteaia saalis, aktiivselt kasutatakse spordisaali ja staadionit, suureneb raamatukodu külastajate arv.

Arenemas on ka kohalik ettevõtlus: ilustuudio on peetrikad omaks võtnud, auto pisiremondiks ei pea enam tingimata kuskile kaugele sõitma. On lootus, et aja jooksul tekib siia üha rohkem teenuseid, mida inimesed kodu lähedal kasutada saavad. Et kaoks olukord, kus Peetrist saan küll osta auto, kuid saia jaoks pean linna minema.

Teha ise elu mõnusaks

Ka 2009. aastal loodud MTÜ Peetri Seltsi eesmärk on anda oma osa, et Peetri ei muutuks magalaks. Tahame pakkuda võimalusi, et inimesed saaksid ise midagi oma kodukandis ära teha. Seltsi ettevõtmisi jagub peaaegu igasse kuusse. Eelmisel aastal kujunes väga mõnusaks ja rahvarohkeks küla juubeli puhul korraldatud Peetri laat ja kontsert.

Sel aastal on plaanis seda kindlasti korrata. Tõsi, ükski üritus ei too kohale kogu alevikku - see pole ka eesmärk. Aga aasta aastalt muutuvad ettevõtmised populaarsemaks ja siinkohal võiks julgustada peetrikaid oma kodukoha ettevõtmistes osalema.

Seltsi eesmärgiks ei ole teha üritusi, mis teistele meeldiks, vaid neid, mis endale meeldivad. Siis on lootus, et tehtu ka teistele korda läheb. Selle heaks näiteks on seltskonnatantsu kursus, mis sügisel ka jätkub. Iga peetrikas on oodatud seltsiga liituma, et kodukandi heaks oma panus anda.

Ideid on, maad mitte

Ei teagi täpselt, kelle planeerimise (või planeerimatuse) tõttu, aga Peetris on tekkinud üsna kummaline olukord - maa puudus. Mõtted, kuidas teha Peetrist mõnusam elukeskkond, takerduvad lihtsa fakti taha - pole vaba maad. Nii näiteks otsitakse juba jupp aega maatükki koerte jalutusplatsiks, kelgumägi peab aga lasteaia laienduse tõttu aleviku serva kolima, isegi kergliikustee saab ootamatu lõpu, sest eramaa tuleb ette. Ka lihtsa jaanipäeva pidamine kujuneb parajaks pähkliks: kuhu mahutada sadu inimesi, kuidas tagada juurdepääs jne.

Teine mure on info liikumine. Tänapäeval ei piisa plakatitest postidel. Oleme üritanud võimalikult palju infot jagada Peetri kodulehel www.peetri.ee, samuti saadab alevikuvanem välja olulisema teabega infokirju, mis läheb tänasel päeval juba 300le meiliaadressile. Kes soovib infokirja saada, saatku teade aadressile: vanem@peetri.ee. Aktiivselt kasutatakse FB Peetri kontot niing FB Peetri virtuaalset täikat.

Kõnnumaa keset alevikku

Kuigi Peetri sai Kauni Küla konkursil uhke II koha, arenguruumi veel on. Koos majandussurutisega jäid mitmed arendused soiku ja seetõttu laiuvad keset alevikku kõnnumaad, mis silmale just rõõmu ei paku. See toob kaasa aleviku killustatuse justkui erinevateks asumiteks, mis soodustab anonüümsust (tühermaa taga olev alevikuosa on justkui „võõras" koht, mõne arvates võib rämpsu maha poetada jne). Ka on Peetris „käimaläinud" arenduspiirkondade keskel krunte, mis ei ole ostetud mitte omale koduks vaid pigem kinnisvarainvesteeringuks.

Kahjuks ei arvesta selliste tühjade kruntide omanikud, et need krundid asuvad siiski elamupiirkonnas ja neid tuleks mõistlikul määral hooldada.

Loe veel

Võiks siinkohal parafraseerida eesti kirjandusklassikast tuntud õpetaja Lauri - kui sa ei jaksa kogu krunti hooldada, tee siis vähemalt teepeenargi korda ja niida seda paar korda kuus. Või lepi kokku naabrimehega, kes „meelehea" eest oleks valmis seda „naabriabi" osutama. Tegelikult nõuab nii elamukruntide hooldamist ju ka valla heakorraeeskiri ja see on loodud meie ühise elukeskkonna meeldivana hoidmise hüvanguks.