Pelletikatlamajad alustasid Märjamaal teist hooaega
Gümnaasiumis oli enam kui 40 aasta vanune katlamaja, milles vallavanema sõnul valitses veel "kiviaeg": katelt köeti kivisöega ja kõik tööprotsessid toimusid käsitsi. AS Pelletiküte esindaja tegi vallale ettepaneku minna üle täisautomaatsele pelletiküttesüsteemile, mille nende firma paigaldab ja saab kümneks aastaks soojusenergia tootmisel opereerimisõiguse.
Vallavalitsus lisas oma nõusoleku tingimuseks, et ka Varbola lasteaias-koolis ehitatakse samasugune süsteem välja. Löödi käed ja vallavalitsus kirjutas Keskkonnainvesteeringute Keskusele kaks taotlust, mis rahastati küsitud mahus. Märjamaa gümnaasiumile eraldas KIK 1 427 000 ja omaosalus oli 584 113 krooni, Varbola LA-AK sai KIK-ilt 200 000, omaosalus oli 126 339 krooni.
Gümnaasiumi katlamaja sisustus vahetati täielikult välja, asemele paigaldati üks 700-kilovatine pelletikatel ja varukatel võimsusega 200 kW. Uuendusega suurenes gümnaasiumi katlamaja võimsus, mida oligi vaja, sest kooli on aastate jooksul suuremaks ehitatud.
Varbolas jäid senised katlad alles (nende võimsus on 100 kW ja 80 kW), aga neile paigaldati pelletipõletid.
Uued katlad hoiavad kokku kütust: katelde kasutegur on sõltuvalt kütuse kvaliteedist üle 90% (varem oli see 50% ringis).
Hüvasti, määrdunud lumi!
Märjamaa vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Margus Vaheri sõnul gümnaasiumis pelletiküte rahalist kokkuhoidu ei anna, kuid plussiks on kaudne kasu: varem siseruumide temperatuur kõikus, kuna kütmine oli tsükliline, nüüd on hoones temperatuur ühtlane, soojades ruumides on parem ka koolipere tervis.
Samuti oli eesmärk minna fossiilsete kütuste kasutamiselt üle taastuvenergiale, millega paiskub õhku vähem CO2. Varem oli katlamaja ümbruse lumi tahmast hall ja ümbruskonna elanikud kurtsid, et nad ei saa õues pesu kuivatada, sest tahm määrib, nüüd on see probleem unustatud: tsüklon püüab suitsugaasidest kinni tahma ja lenduva tuha. Kuna põlemisprotsess on nii täielik, siis tekib üldse vähe tuhka ja see toimetatakse tigutransportööriga otse tuhakonteineritesse. Varbolas on rahaline sääst tuntav, sest seal köeti suurem osa ööpäevast ja nädalavahetusel maja elektriga.
Pelletikatlamaja tööd saab juhtida internetipõhiselt, mistõttu kohapeal katlakütjaid enam vaja ei ole. Põlemisprotsessi andmeid näevad operaatorid oma arvutites, avariiteated tulevad nende mobiilile.
"Esimese hooaja jooksul on süsteemid läbinud oma lastehaigused. See tähendas eelkõige häälestamisprobleeme, mis lahendati kiiresti ja hoonete kütmine sellepärast ei kannatanud. Nüüd on katlamajad välja reguleeritud ja alustanud teist kütteperioodi," rääkis Margus Vaher.
