Algul valmistati graanuleid vanas farmi katlamajas pisikese pressiga. Kui Jüri Salk loomapidamise lõpetas, pakkus ta tehase kõrval asuvat lauta Ecopelletile ja mullu sügisest koliti tootmine suuremale pinnale ümber. Sellest ajast on paralleelselt nii uusi ruume endale sobivaks ehitatud kui toodetud.
 
„On keeruline mitut tegevust samaaegselt kokku panna, aga muud võimalust pole," tõdes Nilisk. Kliendid haaravad talvel toodangu lennult ja nädala jooksul tehtu on reede õhtuks läinud. Tootmismaht on uutes ruumides seni olnud 100 tonni ringis kuus. Selle aasta plaanis on toota kuni 2000 tonni graanuleid. Hetkel on Ecopelletis viis töötajat, aasta lõpuks võiks siit tööd saada juba kaheksa inimest.
 
„Me pole suuri pangalaene võtnud, kaasatud on peamiselt omanike raha ja ettevõtlusest saadud raha, seetõttu kulub täisvõimsuse saavutamiseks lihtsalt rohkem aega. Meil on pooled asjad veel välja ehitamata, mis sellise ettevõtte jaoks vajalikud," rääkis tegevjuht. Üheks piirajaks on seni olnud ka elektrivõimsuse nappus, aga pikkade läbirääkimiste järel Eesti Energiaga hakkab see kitsaskoht lahenema.

Keskkonnasõbralik toodang

EAS andis Ecopelletile 2011. aastal starditoetust. Praegu kasutatakse EASi kasvutoetust, mis läheb seadmete soetamiseks ja uue kuivatusliini väljaehita miseks.

Kuna turg ja tootmine üha kasvavad, siis muutub kuiv toore aina defitsiitsemaks. Märjemat tooret on lihtsam saada, kuid see vajab senisest suuremat kuivatamisvõimsust. Projekt peab olema lõpetatud tänavu sügiseks.

Küttegraanulite tooret, milleks on saepuru, höövlilaastud või puiduklotsid, hangitakse peamiselt Rapla-, Pärnu ja Läänemaalt ja oodatud on kõik sellealased pakkumised. Esmalt tehakse järelkuivatamine, järgneb jahvatamine, pressimine, jahutamine ja pakkimine. Kord kvartalis lastakse TTÜ soojustehnika instituudis oma toodangut analüüsida. Sipas toodetud graanulite energiasisaldus ühes kilogrammis on stabiilselt üle 5 kW/kg, mis ületab standardiga nõutud taseme.

Ecopelleti nimi juba viitab sellele, et tegemist on ökoloogiliste toodetega. Graanulite tootmisel lisaaineid ei kasutata, tootmise käigus toimuvad puidus keemilised protsesid, mille lõpptulemuseks on keskkonnasõbralik biokütus. Tasapisi laienenud Ecopellet toodab küttegraanuleid, lemmikloomade graanuleid ja eritellimusena ka kuivast õlest graanuleid ennekõike hobustele allapanuks.

Kui suured tehased valmistavad nii tööstuslikku kui kvaliteetküttegraanulit - rahvasuus nimetatakse seda Premium kvaliteediks -, siis Sipa tehas toodab ainult kvaliteetküttegraanulit (A1 graanul tuhasisaldusega alla 0,7%). Seda valmistatakse koort mittesisaldavast toormest ja peamiselt okaspuust.

Maailma pelletipealinn Eesti

Eestis on juba 12 graanulitehast, kusjuures Võrus on tänavu käiku minemas Graanul Investi uus graanulitehas. See ettevõte on Baltimaade suurim graanulitootja ja Euroopas oma tootmismahult teisel kohal.
 
„Võib öelda, et Eesti ongi maailma pelletitootmise pealinn," kinnitas Nilisk, kui kasutada levinud ingliskeelset mõistet. Eestis toodetakse hetkel üle 550 000 tonni graanuleid aastas ehk umbes 500 kg graanuleid inimese kohta, kuid koju jääb sellest vaid 2-3%.

Eesti tarbijatele on sobiliku hinnaga küttegraanul olnud sellel hooajal suhteliselt defitsiitne, sest ekspordi hinnad on piisavalt kõrged. Suurtootjatel on ka pikaajalised lepingud, mis tingib selle, et kõik, mis liinilt tuleb, läheb laeva või koormasse. Graanuliturg ulatub Põhjamaadest Itaaliani.

Tehtud uuringute kohaselt kasvab euroliidus küttegraanulite tarbimine lähema 6-7 aasta jooksul lausa 3-4 korda, kuid kasvul on ka negatiivsed küljed.
 
„Siseturul on küttegraanul suhteliselt kalliks läinud, sest toore on defitsiit ja toorme hinnad on tõusnud. Tõusis ka elektri hind.

Need on kaks põhilist hinnakujundajat. Kasumimarginaal on suhteliselt väike, 3-5% kandis. Teiselt poolt on plussiks stabiilne turg," selgitas tegevjuht nn suurt pilti.

Hea väljanägemine on turunduse osa

Sipa tehas on Eesti oludes pisike, meil ongi ülekaal suurte tehaste päralt, aga mitmetes riikides on just väikseid tehaseid suurtest rohkem, teab Nilisk. Ecopelletile lähim tootja on Pärnumaal Saugas, teised tehased on koondunud kas Kagu- või Ida-Eestisse.

Sipa tehase põhiturg on ümber Tallinna-Pärnu maantee ning Haapsalu suund. Mullu sügisest viiakse kaup ise ka kohale, sestap väga kaugeid kliente ei otsitagi ja nõudlus on hetkel nagunii suurem kui pakkumine.

Ecopelleti tehase kõik töötajad kannavad tumerohelisi tunkesid, millel on oranžid detailid ja peas on neil oranžid mütsid. „Kuidagi peab ju saepuruhunnikust välja paistma," kommenteeris Olev Nilisk muheledes erksa värvi valikut.

Tõsinedes jätkas ta, et roheline riietus viitab ökoloogilisele suunale ja korrektne riietus ning üldmulje on oluline osa turundusest.

Kuna tehase kõigi ruumide väljanägemine pole veel piisavalt „kaubanduslik", ei tooda siia veel ka välispartnerit, kellega läbirääkimised käivad. Aga väga kaugel pole aeg, kui külalised võivad tulla uudistama nii tehast kui selle naabruses kasvavat suurt pärna.