Kas pole meil mitte kõik olemas, mida vajame? Kas pole meil mitte kõike liiga palju?
Sageli andume mõtlematult mitmesugustele kehalistele ja hingelistele naudingutele ega märka sealjuures, et meie keha „läheb raisku". Tagajärjeks on ainevahetushäired, mille tõttu parandustöökoda „meditsiin" on mitmekordselt ülekoormatud. Paranemisprotsess kestab kaua.
Paastumine on eelkõige hingeline protsess, mis eeldab, et olete võtnud enda suhtes selge seisukoha.
Paastumise all võib mõelda, et ma paastun televiisorist, arvutist (v.a tööga seotu), tühja-tähja levitamisest (Facebook). Parem asendan selle mõne uue tegevusega, mida võiks proovida.
Näiteks tee kellelegi üks heategu, mis aitaks tema elu paremaks muuta. Samas püüa sellistest heategudest teistele mitte rääkida. Sulle tasutakse muul viisil.
Aga tee midagi ka ainult enda jaoks. On tähtis, et leiaksid tegevuse, mida saad enese hüvanguks teha. Ära tunne end süüdi. Sa oled selle ära teeninud.
Tegevused, mida võiksid ka proovida:
Puhasta ära pööning või kuur, mida sa tavaliselt ei puudutagi.
Mine ja räägi naabriga juttu.
Katsu olla parem kuulaja.
Kõige olulisem on algust teha. Teame, et koolis on õppimisel kolm alustala - lugemine, kirjutamine, arvutamine. Ka meie kehal on kolm alustala - puhkus, taastumine, uuenemine. Seni, kui me käsi käib hästi ja oleme terved, ei vaja me abi. Alles siis, kui haigestume, hakkame mõtlema ja jõuame tõdemusele: oleksin ma ometi...
Mõelge sellele juba täna!
