Pereväärtused tugevdavad ühiskonda
Mida tugevam ja stabiilsem on perekond, seda kindlam on ühiskond. Tallinna Linnavalitsus peab üheks oma prioriteediks perekondlike väärtuste toetamist. Üks selle väljundeid on ühiskondlikult aktiivsete inimeste kaasamine.
Mõniaegtagasikäivitusmitmeteühenduste algatusel linnaosa lasteaedadele suunatud heategevusprojekt. Idee seisnes selles, et anda vanematele võimalus veeta oma lastega aega Juku mängumaal ja külastada pärast Eesti Nukuteatri etendust. Olen ise väikese tütre isa ja tean, kui palju tähendab lapsele see, kui ema-isa saavad temaga koos aega veeta. Paraku ei saa kõik vanemad seda endale lubada. Pole ju mingi saladus, et töötuse määr on ikka kõrge. Kui vanematel on probleeme toimetulekuga ning pole aega ega raha, et käia lapsega koos teatris ja mujal, kannatavad kõige rohkem just lapsed.
Sellepärast olin kohe nõus, kui paluti luba kasutada minu nime projekti läbiviimiseks. Mul on eriti hea meel, et ei tehtud vahet rikastel või vaestel ega eesti või vene perest pärit lastel. Vanemad ise otsustasid, kas soovivad seda võimalust kasutada või mitte. Valdav enamik võttis kutse tänuga vastu ja ei kahetsenud seda.
Meil õnnestus kaasata terve rida sponsoreid, kes olid nõus toetama just apoliitilist üritust. Peantõdema, et sponsorluse asjus oleme alles lapsekingades. Selle hea tava juurutamine õnnestub kõige tõhusamalt just ühiskondlike ühenduste kaudu.
Praegu projekt juba toimib ja esimesed vastukajad on väga positiivsed. Nii lapsed kui ka vanemad said tohutu palju häid emotsioone ja muljeid, mil-lest lapsed rääkisid suure vaimustusega hiljem kodus ja veel lasteaiaski. Nagu üks lasteaiakasvataja mulle rääkis, said lapsed nii positiivse energiasüsti, et pakatasid rõõmust ja jutustasid uhkusega, kuidas sai emme-issiga mängitud, hüpatud ja ronitud ning kui põnev oli etendus teatris, kuhu paljud neist sattusid esimest korda elus. Kas pole siis vahva?
Ma tean, et ka linnaosa valitsus korraldab regulaarselt erinevaid kogupereüritusi. Kõik see näitab, et linnavõim hoolitseb reaalselt selle eest, et perekonda ja pereväärtusi hinnataks ja inimesed tunneksid jätkuvalt, et kohalik võim hoolitseb nende eest.
Ühe linnaosa gümnaasiumi direktor juhtis mu tähelepanu huvitavale faktile. Ta ütles, et viimasel ajal on paljud vane-mad hakanud üha rohkem tegelema oma laste mitmekülgse arendamisega, isegi rahalistele raskustele vaatamata. See ainult kinnitab selliste projektide vajadust ja aktuaalsust.
Paraku ei meeldi see parempoolsetele, kelle poliitika tulemusena sattusid paljud pered raskustesse ja ei saa paljut enam endale ja oma lastele lubada. Kahetsusväärselt oli Eesti Päevalehe toimetajale punaseks rätikuks ainuüksi see fakt, et Tallinna abilinnapea nõustus olema ühe heategevusprojekti patroon.
Selleks, et vältida igasuguseid võimalusi süüdistada mind vanemate poliitilises „ahistamises”, keeldusin ise üritustel osalemast ja poliitilisest reklaamist neil üritustel. Kuid süüdistusi vältida ei õnnestunud. Proovisin seletada ajakirjanikule, et oma „paljastustega” ta ainult kahjustab head ja vajalikku algatust, peletab sponsoreid ja jätab lapsed ning vanemad ilma toredast üritusest. Palusin kirjutada projektist alles pärast seda, kui ajakirjanik on üritust isiklikult külastanud ja oma silmaga näinud. Kõik see osutus tulutuks. Projektile löödi pidulikult „pasunasse”, järellained levisid ka teistesse meediakanalitesse. Ühe lasteaia hoolekogu kahjuks keelas projektis osalemise, kuid mujal selliseid probleeme ei tekkinud. Hiljem pidin vastama selle lasteaia lastevanemate nördinud telefonikõnedele, miks nende lapsed üritusest ilma jäid, kuna olime sunnitud sellele lasteaiale broneeritud etendused ja mängumaa aja tühistama.
Kuid sellele vaatamata on rõõm tõdeda, et elanike hulgas leiavad meie algatused hea ja sooja vastuvõtu. See annab kindlust, et pereväärtused on siin endiselt hinnas ja meie ülesanne on selle valdkonna algatusi igati ergutada.
