Tammsaar ütles, et eelmise aasta aruande ja järgmise aasta eelarve kõrval tõusis päevakorda hoopis maa küsimus. Siiani oldi justkui kokkuleppele jõutud, et haiglale kuuluv maa jagatakse kaheks. Üks osa antakse üle uuele sihtasutusele ja teisele planeerib Rapla vald uut hooldekeskust.
Nõukogu esimehe Kalle Pallingu vahendusel on PERH saatnud aga tõsise signaali, et haigla peaks uude sihtasutusse astuma kogu talle praegu kuuluva maaga. PERH on andnud mõista, et kui haigla ei astu uude sihtasutusse kogu maaga, tuleb läbirääkimistega jälle otsast peale alustada.

Tammsaar tunnistas, et selline nõudmine tuli talle üllatusena. Alles mõni aeg tagasi anti haigla nõukogu istungil juhtnöörid haigla maa kaheks jagada. Ebaselgeks on jäänud ka PERH-i põhjendused sellele nõudmisele. Sedasorti jõuline surve PERH-i poolt ei ole Tammsaare hinnangul ilus.
Tammsaar tõdes samas, et haigla seisukord ei ole kiita. Kuidagi saadakse küll hakkama, aga haigla tuleviku osas tuleb otsus langetada. Mida pikemale see venib, seda ärevamaks muutub haigla ja selle personali olukord. „Teadmatus lisab iga päevaga uut närvilisust,“ ütles ta.
Kuigi nõukogu esimees Kalle Palling püüdis maaküsimuse otsustamisele panna, ei ole see paraku haigla nõukogu pädevuses. Maaküsimustes peab PERH-iga kokkuleppele jõudma hoopis ROL.

Reedel selgus huvitava seigana, et vaid kahel haigla nõukogu liikmel on veel pädevus otsuseid teha. Need kaks on Tõnis Blank ja Tiit Tammsaar. Nimelt valiti uus audiitor, kes avastas äriregistrist, et eelmise aasta detsembris on teiste liikmete volitused aegunud. Ilmselt pole sellele tähelepanu pööratud.

Ka nõukogu moodustamine on asutaja ehk ROL-i pädevuses, kes peab selle probleemi lahendama.