Külaliikumisest üldse

Palbo Verniku arvates on kõik külad, kus toimub mingigi ühistegevus, aktiivsed. Millisel määral seda tegevust vajatakse, oleneb küla elanikest ja aktiivsete inimeste hulgast. Küsimus on kogukonna formaadis ja selles, kas külaliikumise järgi on üldse vajadust.

Külasid omavahel võrrelda on võimatu. Sirgu külas on külaliikumise elavdamiseks ja majandusliku toetuse saamiseks loodud MTÜ Sirgu Küla Selts, läbi mille saavad külainimesed kirjutada erinevaid projekte ja teha rahataotlusi, et viia läbi traditsioonilisi või ühekordseid sündmusi.

Külavanema roll

Selget juriidilist statuuti selle kohta, kes on külavanem, kuidas ja kes täpsemalt peaks külavanemat valima ning mis on tema õigused ja kohustused, Eesti Vabariigis ei ole.

Igas külas, kus tuntakse vajadust külavanema järgi, valitakse ta oma parema äranägemise järgi vastavalt külaelanike soovile.

Külavanema tähtsus praeguses Eestis ongi oluline pigem külaelanikele, kellel on võimalus oma külasiseste probleemidega pöörduda, saada nõu ja tuge. Külavanem on see, kes kuuleb ja teab oma küla elanike arvamust ning saab vajadusel selle omavalitsuseni viia.

Kuna külavanema „ameti“ pidamine on vastutusrikas, samas vabatahtlik kogukondlik ülesanne, on kõigi külavanemate pidev dilemma selles, millisel määral seda oma igapäevatöö ja pere kõrvalt teha.

Külavanem ei pea tingimata olema külaseltsi liige ning Palbo Vernik kuulubki MTÜ Sirgu Küla Seltsi juhatusse alles käesolevast aastast.

Mis toimub Sirgu külas?

Sirgu elanike aktiivsuse ja MTÜ Sirgu Küla Seltsi projektipõhise tegevuse tulemusena on Sirgus üles kutsutud hulk traditsioonilisi sündmusi: vastlapäev; lihavõtete tähistamine, kus munade värvimine koguneb terve küla ühte tallu; 1.mai heakorra talgud, mis on toimunud viimased 10 aastat; kevadine koolilõpu tähistamine küla noortega; iga 3 aasta tagant toimuv kesksuvine külapäeva; külaseltsi sünnipäeva tähistamine iga aasta novembris, mil käiakse vaatamas, kuidas elataks teistes Eesti külades; küla jõulupidu.

Iga sündmuse taga on oma inimene, kes selle eest vastutab ja need inimesed vahetuvad. Ühekordsed projektipõhised sündmused, mis pole traditsioonilisena mõeldud, on olnud näiteks naabrusvalve projekt; koolituste sarjana kodu- ja aiakujundus, klaasimaal; Luunja vallaga tutvumine sõites laevaga mööda Emajõge; oma küla film; bussipeatuse rajamine; kinobussi külaskäik; sügisjooks; tõukerattamatk Taevaskojas, jne. Uuemate sündmustega saab ennast kursis hoida internetiaadressil www.sirgukyla.ee.

Käesoleval sügistalvel on käimas projekt „Stressivabalt „masu“-st läbi“, kus põhirõhk aktiivsel liikumisel. Ette võetakse naerujooga- ja tantsutunnid, suusatamine, rulluisutamine, vabastav hingamine. Palbo Vernik külavanemana tunneb siirast heameelt selle üle, et Sirgu külas nii tegusaid inimesi on. Viimaste aastate jooksul olnud ka hetki, kus külavanem on pidanud küla eest ja nimel jõulisemalt sõna võtma. Näiteks suudeti kinnisvarabuumi tipphetkedel tagasi lükata kinnisvaraarendaja pealesurutud arendussoovi küla maadele. See oli koht, kus külavanem astus üles kodanikualgatuse esindajana, samas erapooletu arutelu läbiviijana, kui emotsioonid olid lõkkele löönud. Taolised olukorrad on külavanema sõnul ka kokkupuutepunkt vallaga, sest kogutud on terve küla arvamus ja vallaametnikud omakorda ei pea enam seda arutelu läbi viima.

Teisalt on külavanemal sõnaõigus valla üldplaneeringu juures, kus küla ja üldsuse vajadusi arvestades tuleb puhuti ka omakülameeste jaoks ebapopulaarseid otsuseid langetada.

Vallapoolne tugi

Positiivne on see, et praegune vallavanem on oma sõnavõttudes külaliikumist märganud ja tunnustanud, samuti on külaseltside ettevõtmisi toetatud kohaliku omaalgatuse projektide konkursi raames. Ka praegu Luunja vallas täiendamisel olevas arengukavas on mainitud, et külade arengu eest peaks vastutama külavanem. Kõik see on õige, sest külaliikumine peab tulema külast seest, külaelanike eestvedamisel. Seda ei saa käsu korras üles kutsuda.

Kuigi Eesti Külaliikumine Kodukant on andnud välja soovitusliku külavanema valimise statuudi, leiab Palbo Vernik, et taolise vabatahtlikult võetud ja rahaliselt tasustamata suure vastutuse puhul oleks hädatarvilik juriidiline statuut, mis reglementeeriks külavanema valimist ja määraks ka tema vastutusala Luunja vallas.

Kuna vallavalitsusel ja –volikogul on võim korraldada asju, mida üksikindiviidil on raske teha, võikski vallapoolne toetus olla vastava määruse koostamine.