Teekond algas meil reedel, 13. aprillil, kui sõitsime Munalaidu ja sealt edasi autoga Tallinnasse. Kuna seltskond oli väike, mahtusime kõik õpetaja Mare autosse ja sõit pealinna läks kiiresti. Seal oli meil paar tundi aega, selle aja jooksul käisime poes, täitsime oma kõhud ja vahetasime oma eurod rublade vastu. Õhtupoole läksime Tallinna sadama A-terminali ning kui piletid ostetud ja dokumendid kontrollitud, läksime laevale Princess Anastasia ning seal meil just igav ei hakanud. Vaatamist oli palju ja kajutitesse magama jõudes olime küllaltki väsinud.

Järgmisel hommikul oli meie äratus varajane, sest kella kaheksa paiku pidime juba laevalt lahkuma ja enne seda sõime veel rootsi lauas hommikusööki. Pärast söömist sai laeva tekil tehtud palju fotosid, kuna hommikune Peterburi sadam oli oma sadade kraanade ja laevadega väga huvitav ja ilus vaatepilt. Kui olime laevalt lahkunud ja dokumendid olid üle kontrollitud, sõitsime autobussiga neljatärnihotelli Sokos Vasilievsky. Olles hotelli oma asjad ära pannud, läksime edasi linna peale jalutama. Nägime Neva jõe kaldal palju erinevaid uhkeid hooneid ja monumente. Jalutuskäik viis meid ühe väga suure ja uhke muuseumini, millel nimeks Ermitaaž. Kuigi muuseumi ringkäigu lõpupoole läks rohkem tähelepanu istekohtade otsimisele kui kunstiteostele, olid kõik ruumid ja neis olevad teosed äärmiselt huvitavad ning hiljem olime väsimusest hoolimata rahul. Päraste muuseumikülastust kulus söögikoha leidmisele tükk aega, kuid lõpuks astusime kuskile väiksesse kohvikusse sisse ja sõime kõik ühe burgeri ära. Kuna jalad olid väsinud ja ilm oli ka vihmane, läksime hotelli tagasi. Hiljem, kui olime puhanud ja väljas oli ka ilm natuke ilusam, läksime me omal käel linna. Kuna iga nurga peal oli väikeseid poode, kus oli müügil ka palju huvitavat kraami, kulus ringivaatamiseks ikka tükk aega. Hiljem puhkasime hotellis jalgu ja mängisime kaarte.

Järgmisel hommikul sõime hotellis hommikust ja seejärel liikusime kogu kambaga Peeter-Pauli kindluse poole. Ilm oli küll tuuline, kuid kuna väsimus oli kadunud, oli ka huvi linna vastu suurem. Teel sai ostetud mitmeid suveniire ja tehtud hulga fotosid. Hiljem, kui jalutasime hotelli poole tagasi, põikasime läbi ühelt turult, kus oli samuti palju huvitavat. Selleks ajaks, kui olime kogunenud hotelli ette, et oodata bussi lahkumist sadamasse, oli juba päike välja tulnud. Pärastlõunaks jõudsime terminali, kus sai suveniiripoest nipet-näpet ostetud, et sentidest lahti saada. Laev, millega Helsingi poole hakkasime sõitma, oli Princess Maria. Laev oli küllaltki sarnane eelnevaga, kuid ringivaatamist oli sellegi poolest palju. Järgmisel hommikul Helsingisse jõudes tegime me aga oma plaanides muudatuse. Alguses oli plaanis, et vaatame linna peal ringi ja lähme alles õhtul laeva peale, kui kuna olime väsinud, otsustasime, et lähme hoopis varem koju. Kuna laev, millega tagasi pidime sõitma, oli hoopis teises terminalis, ootas meid ees umbes 6 kilomeetri pikkune jalutuskäik. Kuna pagasit oli korralikult kaasa võetud, oli teekond pikk ja vaevarikas. Kui jõudsime laevale, milleks oli Viking XPRS, oli väsimus kadunud ja kahetunnise reisi ajal jõudsime poodides käia, kõhtu täita ja isegi raadiosse intervjuu anda. Tallinnasse jõudes seadsime end kohe autosse sisse ja hakkasime kodu poole liikuma. Kuna meie reisiplaanide muutustest me koduseid ei teavitatud, otsustasime, et teeme neile üllatuse. Praamisõidu ajal oli ilm tuuline ning vihmane, kuid vähemalt oli kõigil teadmine, et varsti jõuame koju ja järgmisel päeval on kooli sünnipäev, nii et kodus pole vaja õppida.

Kokkuvõtteks võib öelda, et reis oli kõigile osavõtjatele väga huvitav ja ma arvan, et kõik oleksid nõus uuesti minema, kui oleks võimalus. Suured tänud ütleme meie klassijuhatajale, kes organiseeris meile selle reisi, ja Kihnu vallavalitsusele, kes selle reisi meile rahaliselt võimalikuks tegi.