Pihlakobara kevad-suvised toimetused
Maikuus käidigi Rootsi pealinnas Stockholmis. Reisi aluseks oli Tallinki soodne pakkumine, mille kasutasid ära meie 16 reisihuvilist. Linna vaatamisväärsusi tutvustati bussiekskursioonil. Sarnaseid kruiise on laevafirma lubanud korraldada ka edaspidi.
Ahvenamaal
Enamus on sellest väikesest, Soome haldusalasse kuuluvast autonoomsest saarestikust kuulnud, aga vähestel on olnud sinna asja. Enam kui 6500 saarest ja laiust koosneval alal käib asjaajamine ja kooliõpetus rootsi keeles, seal on kohalik seadusandlik kogu lagting ja oma mees Soome parlamendis. Oma lipp ja postmarkki olemas. See 28 000 elanikuga saartekribu mahuks puslena poolele Saaremaale ära.
Saari külastab aastas rohkem kui miljon turisti. Mis neid sinna meelitab? Internetiportaalidest võite lugeda saarte ilust, punastest kaljudest ja merelindudest tulvil lahesoppidest. Rikkalik kultuuripärand on talletatud kümnetesse muuseumidesse, saari ilmestavad kaunid kirikud ja nende juures ülimalt hooldatud kalmistud. Kättesaadavad on meelelahutuskohad ja majutused.
Seda kõike võis nüüd bussitäis rahvast Juuru vallast ka oma silmaga näha. Kohale jõudmiseks oli seekord vaja läbi teha 10 tundi kestev merereis suure 212-meetrise, 12-tekilise ja 2800 reisijat mahutava kruiisilaeva Baltic Queeniga, mille sihtkohaks oli küll Stockholm, kuid Ahvenamaa huvilised poetatakse pealinna Maarianhamina (Mariehamn) reisisadamas varahommikul maha. Maha jäid ka ilusad mälestused laeva meelelahutusprogrammist, kus võis lustida ja lõõgastuda vastavalt oma soovile ning rahakoti raskusele. Laeval esinesid artistid Eestist, Rootsist, Ladina-Ameerikast ja vist mujaltki. Lapsi naerutas koeratüdruk Lotte, värvi ja põnevust lisasid loterii ja auhinnad, Ithaka Maria Rahula esinemine ja ööprogramm.
Tagasisõit kulges pisut väiksema kruiisilaevaga Viktoria I, sealgi toimusid sarnased programmid.
Ahvenamaal külastati Bomarsundi kindluse varemeid, Kastelholmi kindlust, vabaõhumuuseumi, kus asub ka vanglamuuseum „Vita Bjorn", kirikuid ja kümneid muid vaatamisväärsusi.
Artikli maht ei luba laskuda üksikasjadesse. Jääb üle soovitus - käige ise seal ära! Täiuslikuks muutub külastus veel siis, kui kasutate reisijuhti. Arne Timmile kuulub meie tänu sisuka info ja grupi meeldiva esindamise eest.
Viljandimaal
See oli juurukate suurim „väljarändamine" Mulgimaale. Esimene peatus oli Võhma. Kohe tuli meelde kunagi levinud ja olukorda ilmestav lugu tollasest lihatööstusest: Tallinn saab rupskid, Moskva saab liha, Võhma saab haisu ja kisa.
Kui bussijuht Andres Nõmmela sõiduki uksed valla päästis ja rahvas küünlavalmistamise ruumikesse tormas, ei jätkunud seal enam hingamiseks õhkugi. 50 uudistajat said siiski teada, mida uus omanik, Šveitsist pärit Peter Wüthrich, endise vorstivabriku ruumidest tegi, ja sedagi, et nüüd saavad ettevõttes ligemale 20 inimest tööd. Valmistatakse küünlaid, käsitöökaarte, tehakse T-särkidele tekstiilitrükki, peetekse küünalde ja kingituste kauplust Kift Galerii, kust paljud meist endale sobivaid meeneid sai valida.
Järgmisena ujutati Navesti jõe kaldal asuva Vihi küla Energia talu õu üle uudishimulike parvega. Talust on arendatud ravimtaimekeskus, kus taimede kasvatamise, töötlemise ja müügi kõrval korraldatakse teemakohaseid seminare ja loodusekskursioone. Noorel ettevõttel on pakkuda kuulajale nii praktilisi nõuandeid kui ka silmailu. Kellel jaksu ronimiseks, võis teemaja-vaatetornist näha paiga kaunist loodust, torni ümbritsevatel põldudel värvikaid taimepeenraid: liivateed, vanaemade kohvilaualt tuntud sinetavat sigurlille, üheksavägist ja palju muud, mille kohta taluperemees lahkelt seletusi jagab. Mõnus teejoomine teemajas lisas olemisele vürtsi.
Siis jõudsime Suure-Jaani valla keskusesse, mis kandis enam kui pool sajandit tagasi asulana Valula nime. Evangelist Johannesele pühendatud kirikuaed on viimaseks puhkepaigaks paljudele tuntud inimestele nagu Johann Köler, heliloojad Kapid, Mart Saar jt. Kiriku sees võis uudistada tundmatu autori altarimaali „Kristus ristil", kindral Hans Hendrich von Ferseni urnikujulist mälestusmärki, milles pidavat legendi järgi olema kindrali süda.
Heimtali koduloomuuseum on endises külakoolimajas. Selle asutas 1991. aastal Anu Raud oma isa majas tekstiilesemete muuseumitoana. Nüüd on maja ja selle vara ERM-i kaitse ja hoole all. Muuseum eksponeerib kohaliku elu-olu ajalugu. Kahjuks ei jõudnud me käia huvitavas Heimtali mõisakompeksis, aga lapsena selles paigas elanud reisikaaslane Tõnu Runno oskas nii mõndagi bussiaknast nähtule lisada.
Halliste jõe kaldal asuv Karksi ordulinnus on üks Lõuna-Eesti vaatamisväärse maid kohti, kuhu ikka ja jälle uudistama sõidetakse. Nii meiegi omad jäljed sinna jätsime. Naastes hoiti pöialt, et ordulinnuse varemetesse ehitatud ja 1778. aastal sisseõnnistatud Peetri kiriku Pisana viltu vajunud kellatorn veel niipea ümber ei kukuks.
Augustikuu keskel vuras Antsu buss Tallinna poole. Seekord oli eesmärgiks
Kadriorg.
Paigas, mille ligemale 300 aastat tagasi omandas tsaar Peeter I ja kus puhkasid kunagi keiserliku perekonna liikmed, patseerisid nüüd ringi Juuru valla lihtsad kodanikud. Jalutuskäigul Luigetiigist Russalkani mahtus vaatevälja kogu pargi ilu: presidendi roosiaed, Kadrioru lossiväljaku lillemustrid, ainulaadne Jaapani aed. Tallinnas on täna palju ilusat ja uudistamisvääret, tarvitseb vaid huvi tunda. Meiegi alustasime Tornide väljakust. Hästi heakorrastatud alal, linnamüüri kõrval, korraldatakse lillefestivale ja muid linnaüritusi. Paik on alati täis külastajaid nii meilt kui mujalt.
Seekordne väljasõidupäev lõppes Juuru rahvamaja kohvikus. Taheti ühiselt öelda meie tublile sõidukorraldajale Antsule häid sõnu ja soovida südamest palju õnne juubeli puhul!
Hoidkem end infolainel, palju huvitavat on veel ees!