Pirita selts soovib seadusemuudatust, mis kohustaks omanikke ehitama
"Tahtsime inimestele teadvustada võimalusi, mis on meile jätnud 50 aastat okupatsiooni. Okupatsiooni ajal oli see piiritsoon ja lihtinimesele polnud ligipääsetav. Sarnast vaadet nagu on Tallinnale merelt ja kaldalt näeb harva, sest enamasti on ranna äärde ehitatud küll kauneid küll näotuid hooneid. Samas tähendab see ka vastutust, et võimalusi ei rikutaks kiire tulu nimel." sõnas kokkuvõtvalt Pirita Seltsi liige Lagle Parek.
Reisi moderaatoriks oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koordinaator Kerttu Märtin, kes selgitas maa omandit ja planeeringute hetkeseisu. Enamus krunte on täna juba kellegi omandis ja tihtilugu ei ole omanikul finantsvõimet juba kehtestatud planeeringu alusel ehitada. Meid saatis lõputu tühermaa alates Tivoli arendusest kuni Paljassaareni. Püsib lootus, et kord tuleb päev kui piki mereranda kulgeb kaunis promenaad ja nii mõneski kohas luuakse keskkond, kus on vaikus ning rohelus.
Kõigil tallinnlastel on võimalus seista selle eest, et merelt vaatleksime Tallinna kui kaunitari. Et täna olemasolevat Eesti uhkust- Lennusadamat ääristaksid korda tehtud Patarei. Et üks huvitavamaid olümpiaks ehitatud hoonetest - Linnahall saaks korda ja Pirita Olümpiapurjespordikeskuse hoone oleks esindatud oma hiilguses.
Tallinnas on palju seisma jäänuid detailplaneeringuid, neist paljudele on antud ka ehitusõigused. See, et neid ei ehitata - on tekitanudki kaose, mida me täna näeme.
Tänane seadus ei kajasta ajaliselt perioodi, mis kohustaks maa omanikul (era- , linn- või riik) ehitusõiguse saanud hoonet peatselt valmis ehitama ning nii seisavadki tühjad räämas kinnistud. Tekkinud olukorrast saab lahti kui täiendada olemasolevaid seadusi muudatustega - olenemata kes on maa omanik on tal kohustus hoida oma kinnistut korras ja ehitada soovitud hoone määratud aja jooksul.
Tahame toetada ja kaitsta rannajoone ilu kõikjal Tallinnas, mitte ainult meie koduõuel Pirital. See on meie linn ja meie oleme selle linna kodanikud!
