Kaareste sõnul on peale Lääne maavalitsuse sel teemal plaanis pidada läbirääkimisi ka Harjumaa Ühistranspordikeskusega - seda just ühise piletisüsteemi kasutamiseks. „Elektriraudteel on selleks valmisolek olemas, mis puudutab ühist piletikandjat ja võimalikke ühistooteid juhul, kui eelkirjeldatud plaanid realiseeruksid," lisab ta.

Rohkem selgust saabub tõenäoliselt sügisel. Rongide uued sõiduplaanid hakkavad kehtima alates uuest aastast pärast remontööde lõppemist raudteel tänavu oktoobris.

Elektriraudtee poole on koostöösooviga pöördunud ka bussifirma SEBE, olles huvitatud oma olemasolevate Haapsalu liinide sidumisest rongiga.

Millised oleks säärased koostöövõimalused eravedajatega Padise vallas täiendamaks maakondlikke bussiliine elanike vedamisel Vasalemma jaama? Kaareste sõnul sõltub kõik vedajate huvist ja valmisolekust. Võib arvata, et konkreetsemaid päringuid hakkab saabuma siis, kuid uued rongid alustavad liinidel igapäevast tegevust. „Olemas on näide Raplast, kus diiselrong toob rahva jaama ja seejärel eravedaja viib nad linna laiali," märkis ta.

Elektriraudtee uued rongid hakkavad liinidel sõitma juuli alguses, kui nende katseperiood on lõppenud. Juuli lõpuks on liinidel kõik uued rongid. Kokku saab Elektriraudtee 18 uut elektrirongi ja 20 uut diiselrongi ning alates 1. jaanuarist 2014on kõik rongid kasutuses Elektriraudtee poolt kõikjal Eestis.

Praegusel katsetamisperioodil on sõidus iga päev 2-3 koosseisu, et ronge seadistada. Eesmärgiks on rongide kohandamine siinse raudteega ja samuti jälgimine, et rongid vastaks lubatud tingimustele. "Iga riigi raudtee on omalaadne - erinevad on kurviraadiused, tõusud, sidesüsteemid ja paljud muud asjade. Kõik on vaja täpselt paika panna. Katsetused kestavad kokku kuus kuud, Soomes oli see näiteks kaks aastat," rääkis Kaareste.

Kui eelmisel aastal lõpetati elektriraudteevõrgu läänesuunal Keila-Paldiski raudtee remont, siis tänavu saavad ühele poole kontaktvõrgu remonttööd Keila-Tallinna liinil ja samuti uuendatakse kontaktvõrgu Vasalemma-Keila osa. Samuti remonditakse Valingu-Urda ja Keila-Laitse lõikudel raudteed.

Raudtee on remondis olnud kolm viimast aastat ja see on mõjutanud kogu elektrirongiliiklust ja samuti reisijatearvu. Tulevikväljavaated on Kaareste ootuste kohaselt samas head, kuna sõiduplaanid muutuvad praegusest tihedamaks, uued rongid on reisijatele mugavad ning remonditud raudtee võimaldab rongil sõita kiirusega 120 km/h .

Kaareste sõnade kohaselt hakkavad edaspidi Riisipere-Tallinna liinil rongid käima iga tund, ainult päeva keskel on raudtee omaniku poolt seatud nn tehniline aken, kus pole igatunnist väljumist. Esimene rong väljub Riisperest kell 6.20, järgmine kell 7.20 jne. Riisiperest on sõiduaeg Tallinnasse uue rongiga raudtee omaniku prognooside kohaselt 62 minutit, Vasalemmast rongile minnes on vastavaks sõiduajaks orienteeruvalt 45 minutit.

Kõik, mis puudutab Vasalemma jaama taristu arendamist ja reisijale mugavamaks muutmist, olgu tegemist siis autoparkla, rattaparkla või muuga - see on kinnistu omaniku teha, lausus Kaareste. Elektriraudtee on siin ainult vedaja rollis ning jaamahoonete ja jaamaalade arendusega ei tegele.„Küll oleme huvitatud sellekohastest aruteludest, eesmärgiga aidata kohalikke omavalitsusi ja eraettevõtjaid rongijaamade taristu uuendamisel ja arendamisel," lisas ta.
____________________________________________________

Harjumaa ÜTK Vasalemma ümberistumise osas skeptiline

Vasalemmas ümberistumise teema pole uus, sellest on juttu olnud nii Lääne maavalitsuse kui ka Elektriraudteega. Sellise variandi puhul enamuse reisijate sõiduaeg pikeneb tunduvalt, kuna neil tuleb 3 km Keila jaamast Keila tööstuskülla läbida jalgsi.

Jääks ära ka Keilast Tallinna viiva Paldiski maantee lõigu reisijate teenindamine.

Praegu on ümberistumise võimalus Keila jaamas, kuna rongiühendus Keila ja Tallinna vahel on tunduvalt tihedam. Pärast seda, kui rongide sõiduplaanid muutuvad stabiilseks,  on kavatsus sünkroniseerida graafikud Keilas.

Ago Kokser
Harjumaa Ühistranspordikeskuse tegevdirektor

Vasalemma jaamahoone ja kinnistu kuuluvad riigile

Vasalemma raudteejaama hoone kuulub AS EVR Infrale hoonestusõiguse alusel. Kinnistu kuulub Eesti Vabariigile. Omaniku edasiste konkreetsete plaanide kohta vallavalitsusel informatsioon puudub. Teada on ainult see, et omanik kasutab hoonest ainult paari ruumi ja lähiaastatel peaks kaduma ära vajadus ka nende ruumide järele. Vallavalitsuse põhiline seisukoht on, et hoone tuleks säilitada sõltumata selle kasutusotstarbest ja -vajadusest.

Mart Mets
Vasalemma vallavanem