Põgus pilguheit lõppevale aastale
Oleme üle elanud paremaid ja halvemaid aegu ning praegu tahaksin uskuda, et kätte on jõudmas see parem aeg. Võiks, aga tundub vägagi nii, et helgemad ajad jäävad ikka veel kättesaamatutesse kaugustesse.
Ajaratast tagasi keerates mäletame ju kõik Balti ketis antud lubadust, et oleme nõus mõnda aega kas või kartulikoori sööma, et meie lastel oleks parem elu. Nüüd on võimalik meil kõigil vaadata, kas ikka on nii läinud nagu unistasime. Oleme näinud küllust majandusliku buumi aastatel, kus rahakad pakkusid meile piiksude abil oma kodu loomise võimalusi koos eluaegse orjuseketiga pankade kasuks. Täna, neli aastat hiljem, peame olema rahul tulemusega.
Enamik meie töökatest üleskasvatatud lastest on kas asunud elama ja töötama välisriikidesse või lahkunud kodutaludest ja seadnud end sisse Tartus või Tallinnas. Allesjäänud kohalikel inimestel on tihtipeale ainsaks rikkuseks jäänud suhtlus ja läbisaamine või tülid naabritega.
Ikka ja jälle tekib paratamatult küsimus: kas sellist Eestit me siis tahtsimegi? Selle peale võib ju ka vastata väga lihtsalt: tahtsime parimat aga välja kukkus nagu alati.
Tänapäeva häda on minu arvates aga selles, et meie riigiisad ei soovinud buumiaja saabudes ohjata ei pankasid ega peade pakulepanijaid laenude võtmisel. Selle asemel poeti riigi majandamisel liberaalse majanduse ja majandusseaduste taha.
Väikeriigina oli ja on meie riigijuhtidel kindel soov olla silmapaistev Euroopas igas võimalikus variandis. Tõenäoliselt ongi meie riigiisad just Euroopa Liidust võtnud pähe Eesti riigi juhtimisel raamatupidajaliku põhimõtte, et riigi tulud ja kulud peavad olema tasakaalus ning et lokkav töötus ja samas tööjõu puudus ei ole otseselt justkui jällegi riigi asi, vaid pigem ettevõtete, ettevõtlike inimeste ja töötukassa mure. Kohapealsed streigid riigijuhtide heaolu ei häiri.
Kokkuvõttes näeme, et meie riigi regionaalpoliitika tõttu oleme maaelanikena jäänud 20aastase taasiseseisvunud vabariigi ajal jälle kahjukannatajaks pooleks. 1992. aastal kolhooside lammutamise ajal uskus enamik eestlasi, et oma vanavanemate kodutalude taastamise toel saab Eesti riik õigele teele sätitud. Täna 20 aastat hiljem näeme hoopis teistsugust tulemust: järjest süvenev ääremaastumine, tühjenevad maamajapidamised ja kokkuvajuvad Eestimaa maakodud.
Eeltoodu taustal tahaks natuke rääkida ka valla olukorrast. Hetkeolukord ei anna millegi erilisega silma paista. Oleme oma igapäevaste toimetustega hakkama saanud. Võib kindlalt väita, et ühtki abivajajat pole põhjuseta vallamaja ukselt toetuseta tagasi saadetud. Küsimus on vaid selles, kui suuremeelsed saame olla kasinal ajal.
Vallaelanike teenindamise poolelt oleme sel aastal viinud Taagepera-Ala piirkonnas raamatukogu teenuse kvaliteetsemale tasandile. Praegu töötab raamatukogu nüüdisaegsetes tingimustes Ala koolimaja ruumides. Samasse kohta on üle viidud ka Ala päevakeskus ning rahastatud projekti abiga saab lähipäevadel sisustatud spordiseadmetega uus jõusaal.
Samalaadne keskus on plaanis rajada ka Linna külla. Kas suudame seda teha aasta või kahe jooksul, sõltub juba valla rahalistest võimalustest.
Tänavu oleme lisaks lumetõrjele valla ja vallaelanike koduteedel suutnud investeerida ka külateedesse.
Taagepera küla ja Patküla ringteele pandi maha sadu meetreid asfaltkatet, et takistada tolmu levimist elanike õuedele.
Tänu Helme vallavalitsuse ja volikogu otsustusvõimekusele sai selle aasta esimesel poolel ära otsustatud ka uue hooldekodu rajamise saatus. Praegu võib öelda, et Helme asulasse erakapitalil rajatava hooldekodu ehitamine läheb plaanipäraselt ning see annab lootust, et aasta pärast võime uuest hooldekodust juba rõõmu tunda.
Käimas on nii valla kui elanikkonna seisukohalt väga oluline investeering - vee- ja kanalisatsiooniprojekt. Selle lõpptulemusena saavad Helme, Linna küla, Ala ja Patküla küla elanikud kvaliteetse joogivee. Lootus on ka, et Kalme paneelmajade elanikud saavad järgmisel aastal puhta joogivee. Esitatud on projekt ning lähipäevadel ootame vastust.
Kuigi Tõrva linn arvas tänavu suvel linna vee- ja kanalisatsiooniprojektist Pokardi asumi välja, on Helme vallal plaanis ka Pokardi asula veekvaliteeti parandada.
Oma kirjutises tõin üksikuid näiteid nii riigi kui valla igapäevasest elust, kus kõik ei olnud küll just positiivses valguses teile edastatud, aga just selline see meie elu ju ongi.
Meeldiv ja julgust lisav on teadmine, et lõppev aasta on olnud vallale siiski kokkuvõtlikult öeldes edukas. Tänu oskuslikule tegutsemisele ja vallarahva mõistvale toele on lõppeva aasta toimetamistega hästi hakkama saadud ja usun, et sama lootusrikas tasub meil kõigil olla ka järgmise aasta osas.
Soovin teile kõigile rahulikku perekeskset jõuluaega ja peatselt saabuvat uut aastat!
