Põhjusi kokkuvõteteks on küllaga
Jõgevamaa Koostöökoda tegi rahastamisotsuse meie 1,5 aastat kestvale projektile,,20 aastat Härjanurme Maarahva Seltsi”. Projekti raames on kavas piirkonnas läbi viia 4 koolitust, üks õppereis Kihnu saarele, lavalaudadele tuua näidend, viia läbi aastapäevaüritus ja anda välja ka väike trükis meie ja piirkonna tegemistest läbi aja. Eesmärgiks on väärtustada peretraditsioone ja üksteise oskusi ning kogemusi, kummutada eelarvamusi põlvkondadevahelistest suhetest, hoida ajaloolist mälu, luua vastastikust usaldust ja leida aega üksteise ja kogukonna jaoks. Meie tegevusi rahaliselt toetada on lubanud ka Puurmani vald.
Kõik meie liikmed on õpihimulised ja seega on meil tekkinud kuhjaga oskusi, mida teistele jagada ja ideid, mida ise õppima asuda. Sel aastal tahame pöörduda esivanemate poole ja ammutada teadmisi nende pärandist. Meil on tekkinud huvi elada suuremas kooskõlas loodusega ja energiatega meie ümber ja meis endis.
Ka 2010. aastal oli meil hulgaliselt üritusi. Aasta algas meil sihtide seadmisega kolmekuningapäeval ja jätkus sportlikult Kiigemurru talus vastlapäeva pidades. Võimalusi oli igale maitsele – sai suusatada, uisutada, kelgutada ja vastlavurridki said vurisema pandud. Oleme Jõgevamaa Koostöökoja ja Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse liikmed ja võtsime aktiivselt osa nende korraldatud üritustest: väljasõidud maakonnas, õppereis Läänemaale ja Vormsi saarele, Tartu Taluturu ja Võrumaa ,,Uma meki” laada külastus ja veel palju huvitavat.
Tänaseni on aga kõigil hinges see soojus, mille sinna salvestas meie jalgrattamatk Peipsi äärde Kalma külla 7.-8. juulil. Oli imeilus suveilm, oli mõnus seltskond. Oli eneseületamine, sest ega eelmise suve kuumuses ei olnud nali nii pikka maad meiesugustel amatööridel, kes ainult mõned korrad nädalas ratta selga saavad, jutti maha sõita. Erand oli Mati Voolaid, kes aastaid hommikuti trenni tegi ja seda matka pikisilmi mitu aastat ootas. Meie vaimustus sellest kordaminekust oli nii suur, et tahtsime seda mõnes teises suunas korrata, aga paraku jäi aega väheseks.
Kui varasematel aastatel oleme käinud Lääne – Virumaal, Viljandimaal ja Tallinnas, siis sel aastal sõitsime koos Maarja – Magdaleena Maarahva Seltsiga Põlva- ja Valgamaa külasid kaema ja nende tegemistest innustuma.
Külastasime Kiidjärve Külaseltsi, tutvusime Karula küla ja Lüllemäe Rahvaõpistu tegemistega, sõime lõunat Nakatu turismitalus ja imetlesime Tsirgumäe – Sooblase küla imeilusaid koduaedasid. Päev lõppes ka Jõgevamaal teada - tuntud inimese Kalev Raudsepa käima lükatud Parmu ökokülas, kus meile tutvustati tõrva valmistamist, herefordide pidamist ja hulgalisi tulevasi projekte. Koduteel põikasime sisse ka Sangaste lossi ja Rukkimajja.
Oleme oma reise ennegi korraldanud koos Maarja rahvaga, sest ühest kohast on raske suurt bussitäit rahvast kokku saada ja nii koos tuleb ka hinnalt soodsam.
Seni ei ole meil olnud soovi omada seltsitegevuseks ruumi, aga sel aastal alustasime läbirääkimisi Saduküla kooliga, et leida sealt mõni nurgake. Et oleks mõnus paik näitemängu õppimiseks, külaliste vastuvõtuks, võib – olla panna sinna üles kangasteljedki …
Teismeliseiga on läbi, terve mõistus ja töötahe säilinud. Meis on ikka seda ühtset mõtlemist - nüüd vast küpsemat kui aastate eest. Meie tegemised on kõigi argiellu toonud vaheldust ja aidanud elu viperustele vastu seista. Küllap oleme noori ja teisi piirkonna inimesi oma tegemistesse kaasates ka neisse süstinud koostegemise võlu.
Ja kui arvatakse, et midagi nii järjepidevat saab korda saata vaid tubli eestvedajaga, siis eksite. Ikka kaasalööjaid ja nende ideid on vaja, et miski siin ilmas kestma jääks. Ja neid meil on, nii vanade kui noorte hulgas!
