Kilpisjärvi ümbruse vaatamisväärsus on kindlasti 1029 m kõrgune Saana tundur - sepikukujuline mägi, mille kagusein on väga järsk, laugema loodenõlva kaudu saab aga mäe otsa ronida. See, omamoodi põnev ja karge matk mäe tippu sai teoks ka meie matkagrupi mitme liikme osavõtul. Kell 9 hommikul alanud matk kestis lõunasöögini ja selle ajaga tuli läbida erineva kaldega kivinõlvu. Kohati pidi sumama kiviklibus, vahel hoidma end tasa kaalus järskudel kaljudel. Valdavalt mööda kaljusid kulgeva teekonna muutis raske maks alanud vihmasadu. Kaljud muutusid libedaks ja mõned matkajad pidid teekonna pooleli jätma liiga kergete ja libedate jalanõude tõttu.

Kilpisjärvil, 473 m kõrgusel asub kolme riigi - Soome, Rootsi, Norra - ristumiskoht, piiritähis nimega Treriksröset. Siin, piiritähise lähistel, avati 2005. aastal pidulikult Rootsi kroonprintsess Victoria-nimeline rahvusvaheline mootorsaanitee. Piiri tähis asub Malla looduspargi territooriumil, kuhu pääseb mootorpaadiga piki Kilpisjärvi järve kallast sõites või jalutades läbi looduspargi. Loodus pargis kehtib režiim, mis nõuab, et liikudes ei tohi märgistatud rajalt kõrvale minna.

Küll aga astusin rajalt kõrvale Kilpis järvi kämpingu territooriumi lähistel. Oli hilisõhtu. Matkagrupi teised liikmed olid magama läinud, mina võtsin aga ette ümbrusega tutvumiseks polaarpäevase kesköise jalutuskäigu. Ja ootamatult leidsin end Kilpisjärvi järve ümbritsevas kääbuskaskede võlumetsast.

See mets oli otsast otsani täis imelise kujuga väändunud puid - loomade-, inimeste-, mitmesuguste esemete- kujulisi kaski. Kääbuskaskede pikkus ulatus vaid 6-7 meetrini. Pinnas, millel puud kasvasid oli äärmiselt eba kindel - kiviklibu ja sekka suuremad kivid, kaljunukid ja sellel õhuke kiht mulda või turvast. Nii on puud sunnitud tasakaalu hoid miseks aeg-ajalt oma kasvusuunda muutma. Siit tulenevadki kaskede tüvede kõverused: täisnurgad, poolkaared, kõikvõimalikud väändumised. Tõeline puutüvede erinevate vormide tulevärk!

Väljas oli kesköö, aga päike seisis polaarpäevale omaselt silmapiiri kohal ühtlasel kõrgusel. Umbes tunni jooksul tegin kiirtulistamisena sadakond fotot. Pildistatud fotodest valisin kodus välja kakskümmend enam huvi pakkunut ja neist sain kokku näituse nimega „Polaarpäeva öised kased".

Näituse valmimist toetas Soome Instituut ja instituudi egiidi all on näitus väljas olnud paarikümnes Eestimaa erinevas paigas.