Põllumajandustootmise olukord Vormsil
Külastasime seitset põllumajandustootjat ja sellest uurimusest tegime järgneva kokkuvõtte.
Põllumajandustootmine ja tuleviku lähtekohad:
1. Isoleeritus mandrist seab majandustegevuse ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse võrreldes mandril asuvate analoogiliste ettevõtetega.
2. Saare peamiseks majandustegevuseks on turism.
3. Ligi 70% põllumajandusmaast kuulub rootslastele.
4. Maad paiknevad siiludena ja on tükeldatud.
5. Saare mullastik on toitainetevaene ja kivine (Eesti madalaima boniteediga mullad) ning vähesobivad põllukultuuride kasvatamiseks.
6. Lagedamatel põllumajanduslikult kasutamata aladel ulatuslik hariliku kadaka invasioon (turisminduse seisukohalt olulised vaated kasvavad kinni).
Põllumajanduse olulisus:
1. Põllumajandus, kui saare turismi- ja keskkonnaseisundi arengule alust/tausta loov tegevus, mis kuulub saarelise elulaadi omapära juurde ja mille ümber koonduvad kõik teised tegevusvaldkonnad.
Enamus saare põllumajandustootjates tegeleb lihaveiste (peamiselt šoti mägiveiste) ja lammaste kasvatamisega. Kuna loomade realiseerimisvõimalused tapamajade kaudu on raskendatud (loomad turustatakse peamiselt Rakvere ja Märjamaa lihakombinaatide kaudu) ja söödabaas on piiratud (rohusaagid väikesed), siis ei saa rääkida avatud turu tingimustes konkurentsivõimelisest tootmisest.
Loomakasvatuse roll antud juhul on eelkõige turismindust toetav ning suunatud keskkonna säilitamisele. Tulevikku vaadates on tingimata vajalik tekitada tihedam side põllumajandustootmise ja turisminduse vahel. Vormsit külastavad turistid eelistavad suurte poekettide vahendusel saadavale toidule kohalikku toitu, mis rõhutaks piirkonna eripära. Taolist toitu oleks kerge realiseerida turismindusega tegelevate ettevõtete vahendusel (turistid otsivad Vormsilt eksklusiivsust, mille üheks komponendiks on kohalik toit). Selleks tuleb aga lahendada rida probleeme, sealhulgas loomade tapmise küsimus (kas läbi kohaliku tapapunkti või liikuva tapamaja, see nõuab täpsemat majandusanalüüsi).
2. Põllumajandus, kui iseseisev majandusharu. Eespoolnimetatud põhjustel on põllumajanduse areng iseseisva majandusharuna keeruline, kuid mitte võimatu. Kohalikud põllumajandustootjad on selgelt orienteeritud loomakasvatusele ning ainult üks tegeleb taimekasvatussaaduste tootmisega (peamiselt kartuli- ja hernekasvatusega).
Arvestades viimasel ajal toimuvaid muutusi põllumajandussaaduste hindades on kartulikasvatus piisava sõnnikukoguse olemasolul (eeldab seotust loomakasvatusega) saarel kasumlik. Siiski peaks arvestama kahe potentsiaalse probleemiga: a) kartuli/herne kui tooraine hind võib järgnevatel aastatel taas langeda ja b) põllumajandussaadusi töötlev tööstus saarel puudub, mistõttu kohalikule kartulile/ hernele kõrgema lisandväärtuse andmine on keeruline ja kulukas (talunikul pole saarel kellegagi koopereeruda), turg on hooajaline ja väike.
Selles kontekstis on vajalik enam orienteeruda erinevate põllumajandustoormest pikemaajalise säiluvusega niššitoodete väljaarendamisele, mida on võimalik realiseerida nii Vormsis kui ka väljaspool saart.
3. Põllumajandus kui energiatoorme tootmine (lutserni silost?). Arvestades saare mullastikulist omapära, on lutsernikasvatuse arendamine Vormsil realistlik. Teiselt poolt tuleks arvesse võtta asjaolu, et loomakasvatuse arenedes võib üsna pea tekkida konkurents toorme ja rohumaa pinna suhtes (lutsern kui loomasööt). Selle tõttu võib loomakasvatussaaduste hea konjunktuur turul tekitada biogaasi tooraine defitsiidi (vajaduse tuleb tooret mandrilt sisse vedada, kuid kas see on majanduslikult tasuv?) ja vastupidi. Niikaua, kuni on põllumajanduslikust tootmisest väljasolevat maad, pole probleemi.
Arvestades üldisi tendentse maailma põllumajanduses, ammenduvad biogaasi tootmise võimalused (vaba maaressurss) Vormsil varem või hiljem. Teisiti öeldes tuleb lutserni baasil biogaasi tootmise planeerimisel teha eelnevalt põhjalik riskianalüüs, võttes kindlasti arvesse loomakasvatuse potentsiaalset arengut ning sellega seotud võimalikke muutusi maakasutuses.
Muud ettepanekud:
1. Taludes kasutatav põllumajandustehnika on vananenud. Põllumajandusega tegelevad ettevõtted peavad senisest enam koopereeruma nii investeeringute taotlemisel, tööde/ teenuste osutamisel/ostmisel, saaduste turustamisel/ töötlemisel kui ka maade rentimisel (pooled seni eksisteerivatest ja tegutsevatest taludest arendavad majandustegevust 100% rendimaadel, ülejäänutel jääb rendimaa osakaal kogu põllumajandusmaast 40-80% piiridesse).
2. Saarel on vajalik mootorikütuste tankla olemasolu.
3. Turismindust ja keskkonnakaitset toetav põllumajandus vajab vallavalitsusepoolset moraalset ja materiaalset toetust ning kindlasti kohta loodavas valla arengukavas.
4. Kaaluda tuleks Vormsil kohalikul põllumajandustoormel baseeruva toiduainete väiketööstuste arendamist, mis võimaldaks varustada turismitalusid ja -ettevõtteid kohaliku spetsiifilise toiduga (kondiitritööstus, loomade tapapunkt/ mobiilne tapamaja, villavabrik jmt.).
