Põllumeeste seltsi esimeeste mõtteid seltsimaja juubeli aegu
Mida mäletame 1990. a ärkamisaja vaimus tekkinud Väike-Maarja Talunike Seltsi tegevusest?
Kuidas kulges Väike-Maarjas põllumeeste seltsi taastamine?
Kes kellelt juhtimisjärje üle võttis? Kuidas seltsielu aktiviseerus? Seos seltsimajaga eri aegadel? Liikmelisus, kuidas erinevatel aegadel mutunud?
Teabetuba - AIPi eelkäija. VMPSi veerg valla infolehes. Ürituste sari „Seltsimaja 100". Talupood-taaskasutuskeskus-taluturg. Need olid teemad, millel mõtiskleti. Nende kaudu avanes seltsi viimaste aastakümnete tegevuste jada, avanes ka arusaamiste ja vajaduste muutumine ajas.
Mõni seik või periood varasemast oli selgesti meeles, paljugi aga hakkab juba unustuse hõlma vajuma. Aastaarvud olid visad meenuma. Õnneks andis põllumeeste selts 2006. aastal välja brošüüri „Väike-Maarja Põllumeeste Selts (1896-2006) 110", kus on seltsi taastamise lugu kaunis ülevaatlikult kirjas. Tiraaž oli sel raamatukesel väike, seetõttu on seda praegu väga vähe liikvel.
Sealt saab aga lugeda palju huvitavaid fakte. Näiteks seda, et seltsi taastamise ajal oli aktiivselt osalemas veel neidki seltsi liikmeid, kes olid seltsi kuulunud juba ennesõjaaegsel perioodil, enne 1940. aastaid.
1989. a võeti riigis vastu taluseadus, mis lõi õigusliku aluse talude loomiseks. Hakkas toimuma üleminek eraomandil põhinevale tootmisele.
Segastes majanduspoliitilistes oludes otsustasid Väike-Maarja piirkonna talunikud oma jõud liita ja 23. augustil 1990. a toimus Väike-Maarja Talunike Seltsi asutamiskoosolek. Seltsiga liitusid eelkõige need, kes taastasid talusid. Seltsi esimeheks valiti Ats Annimäe, kelle eestvedamisel tegutses selts 1994. aastani.
Seltsi tegevus oli tema juhtimisel päris aktiivne. Kolhoosi põllumajandusreformi käigus sai tuge ka põllumeeste selts, seda nii masinate kui materjalide osas. Lisaks omandireformi perioodile ja tootmise arendamise esialgsetest raskustest jagusaamisele hakkasid tekkima ka esimesed välissuhted.
Valla algusaastail, kui tekkisid sõprussuhted Tommerupi kommuuniga Taanis ja Sirdali kommuuniga Norras ning Soome valdadega, oli seltsi liikmetel võimalus seal mitmel korral koolitusreisidel käia. 1994. a näiteks viibis grupp talunikke Tommerupis. Tutvuti sealse 50 aastat arendatud taluelu, ühistegevuse ja demokraatliku elukorraldusega. Taanlaste tehnika-abi vastuvõtmiseks moodustati külades seitse masinaühistut. Paari aasta jooksul saadi Taanist ligi miljon krooni eest kasutatud, aga remonditud ja igati töökorras põllu- ja laudatehnikat, mida osaliselt kasutatakse vahest ehk praegugi.
Talunike seltsist sai 1995. aastal põllumeeste selts. Kuigi seltsi ennesõjaaegsest liikmeskonnast olid elus vaid üksikud, taastati Väike-Maarja Põllumeeste Selts 1995. aastal Harri Variku eestvedamisel. Taluseltsi liikmed läksid enamuses VMPSi üle.
Mart Lepiku seltsi esimeheks oleku ajal (kuni 1999. aastani) korraldati iga kuu õppepäevi. Vajadus nende järele oli suur, sest teadmisi nappis. Teemasid oli seinast seina, oldi agarad kõiki avanevaid võimalusi ära kasutama.
Mart Lepik avaldas palju aastaid valla infolehes VMPSi veergu, kuhu ta kogus kogu võimaliku info, mis talupidajaid mingilgi moel aidata võis. Iga kuu ilmus põhjalik ülevaade selle kohta, mis seltsis olnud, mis tuleb. VMPS oli Lääne-Viru Taluliidu liige, ka sealtkaudu saadi olulist infot.
Mart: „Tuli välja, et seltsi liikmed esialgu aktiivselt vallalehte ei lugenudki ja algul see nii vajalik info päris kõigini ei jõudnudki." Tema pingutas küll info mitmekülgsuse ja põhjalikkuse nimel, aga kasu sellest hakkas tulema tasapisi.
Õppekeskuse raamatukogu oli põllumeeste seltsile tegevuse taastamise esimestel aastatel n-ö resideerumiskohaks. Tihedas koostöös Reet Kõivuga koguti olulist ja vajalikku kirjandust ning kõikvõimalikku õppematerjali, millest seltsi liikmete tegevusele tulu võis tõusta. Raamatukogust anti hiljem väärtuslik osa VMPS-ile, need raamatud on seltsil praegugi alles. Kui õppekeskuse hoonesse tuli remont sisse, koliti raamatukogu lasteaia hoonesse.
Pärast Väike-Maarja raamatukogu valmimist paigutati sinna ka VMPSi raamatukogu. Reet Kõiv oli seltsile ka peamiseks koostööpartneriks teabetoa sisustamisel ja töölerkendamisel. Mart Lepiku, Reet Kõivu ja Urmas Reinarti tihedas koostöös kasvas projektide toel teabetuba avalikuks internetipunktiks. Selles osas oldi Eestis esimeste seas.
1999. a võttis seltsi juhtimise üle Rein Orupõld. Maanaiste selts tegutses algul iseseisvana, hiljem aga koondus põllumeeste seltsi hõlma alla. Algul oli loota ka aiandus-mesindusseltsi liitumist, aga see suund põllumeeste seltsi osana millegipärast elujõudu ei kogunud.
Seltsimajaga (rahvamajaga) seltsil alguses suurt suhtlemist ei olnud. Rahvamajal nappis endalgi ruume ja seltsi kasutusse ei täidinud suurt midagi anda, taluselts sai siiski 1993. a alates üht rahvamaja ruumi kasutada.
Priit Sõnumi seltsi esimeheks oleku ajal (2002. a alates) aeti rahvamajaga asja edasi ja lõpuks loovutati seal seltsile üks keldrikorrusel asuv ruum. See polnud küll väga hea lahendus, aga ikka parem kui mitte midagi. Selts püüdis ruumi olukorda talutavaks muuta, korrastati, otsiti mööblit jne. Pikapeale asjad arenesid, saadi arvuti, intenetiühendus, printer, paljundus.
Sellest ruumist sai seltsile sümboolne tugipunkt, seltsi infopunkt. Sealt jõuti seltsi 110. aastapäevaks ka seltsi raamatuni - peamiselt Mart Lepiku, Marju ja Ülle Metsmani, Priit Sõnumi ning Hanno Tamme koostöös.
Sealt peale hakkas selts ka kaasa rääkima seltsimaja remondiprojektide koostamises ja toetuste taotluste esitamises. Priit Sõnumi ajal sai see tegevus alguse, seltsi praeguse esimehe Jaak Läänemetsa juhtimisel aga on jõutud koostöös vallaga suurte investeeringuteni. Maja keldrikorrusel asuvad baariruumid on korda saanud ja korda on saanud ka seltsimaja saal, mille korrastamise käigus õnnestus välja tuua saali endisaegne suursugusus.
Kogu aeg on seltsi tegevuses aktiivselt kaasa löönud Kai Tomingas, Ruth Raidlo; Hanno Tamm ja veel mitmed seltsiliikmed. Aja jooksul on seltsi tegevusega liitunud aktiivset rahvast, nagu seltsi tegevuse esimesel perioodilgi, kuulub seltsi peale põllumeeste ka haritlasi, õpetajaid jt. Jaak Läänemets oli varem küll seltsi liige, aga aktiivselt seltsi tegevuses kaasa ei löönud. Siis aga, kui ta valiti esimeheks, võttis ta juhtohjad kindlalt üle.
Talupood sai alguse Ats Annimäe ja taluseltsi ajal, Priit Sõnumi ajal tuli taaskasutuskeskus ja edasi taluturg, mis mõlemad on väikemaarjalastele väga olulised. Turg - see on seltsile kohustus ja see on võimalus, vajalik nii müüjaile kui ostjaile.
Taluturgu panustasid selle tekkimise ajal kõige rohkem Rein Orupõld, Indrek Tomingas ja Heino Raidla. Nüüd on see rohkem naiste tegutsemise pärusmaa. Lihapood asub praegu omaette hoones, kuigi on ju seegi üks võimalikke taluturu suundi. Koostöökohti ja arenguruumi selle teema arendamise juures jätkub edaspidisekski.
Mart Lepik: „Vahva, et seltsi tegevus on laienenud. See on seltsile igati kasuks tulnud. Naised on andnud tegevusele palju juurde, kursused, koolitused jne. Seltsi tegevusele mõeldes on mul rahulolu hinges, et tegin õiget asja. Selts on tõusuteel."
Jaak Läänemets: „Vanastigi käisid kõik tähtsad asjad seltsitegevuse kaudu. Seltsis on nüüdseks tekkinud osakonnad: pärandkultuur, maanaised tegutsevad."
Priit Sõnum: „Seltsi haare on laiaks läinud, see on hea. Varem oli selts talumeeste tugi, nüüd on tegevussuunad hargnenud ja liidetakse palju laiemat seltskonda. Mul on heameel, et pole tühja tuult tallatud, vaid seltsi tegevus areneb edasi."
Rein Orupõld: „Hea on vaadata, et seltsi tegevus liigub edasi. Suhtlemine on väga tähtis. Minul on ikka hinge peal aiandus-mesindus, see on ala, mida peaks kindlasti edasi arendama. Kui huvilised koonduksid, saaks selles valdkonnas palju ära teha. Kohtki on mul välja vaadatud, kus sellealast ühistegevust võiks arendada. Uusi sorte on palju tulnud, nii vaarikatel kui maasikatel, perspektiivi sellel suunal on."
Seltsimaja 100
Jaak Läänemets:
„Annika Michelson käis seltsis välja mõtte et kõik seltsimaja 100. aastapäeva üritused peavad toimuma seltsi eestvõttel. Mul tõusid algul ihukarvad püsti, et kes meist, kuidas ja mida teeb, kuidas me seda suudame? Aga Annika - energiapomm, nagu ta on - suutis seda mõtet ikka ja jälle välja käia. Ja asjast hakkas asja saama. Juubelipidustuste sarja korraldamine on tõsine töö, missioonitunnet peab väga palju olema. Seltsi tuntakse nüüd rohkem, varem teati sellest vähem. Tagantjärele on hea meel, et kõik on läinud, nagu on. Marju Metsman on kogu selle tegevuse juures nagu usin töömesilane olnud, tänu temale on paljud asjad tehtud, valmis ja liikvele saanud. Ta on põhjalik ja ennastsalgav oma tegvuses.
Suur saavutus oli panna inimesed, seltsid, organisatsioonid ja asutused koos töötama ja ühise asja nimel tegutsema. Pidude korraldamise toimkonnad on hästi tööle saadud. See mõte suudeti väga hästi ellu viia. Tänu koostööle on seltsimaja tegevus hästi edasi arenenud.
On heameel, et tegevusrõõm on seltsimajja tagasi tulnud. Seltsi roll on olla pärmiks leivataignas, Seltsimaja- 100 ürituste sari on seda ilmekalt kinnitanud."
Mart Lepik:
„Tantsutoadki pandi stiilipeo nimel käima, see oli väga oluline ja laia haardega ettevõtmine."
Priit Sõnum:
„Olen seltsimaja juubeliürituste sarjaga väga rahul. Kõik tegevused, mis plaani sai võetud, on tehtud. Soovid täidetud, paremini eriti ei saagi. Ürituste sari on rahva seltsimajja tagasi toonud, see on väga oluline saavutus ja see on suur tunnustus Jaagu tegevusele."
Jaak Läänemets:
Ürituste sarjaga suutis selts seltsimaja keldrist vaimselt välja tulla. Seltsi materiaalne osa on aga seltsimaja keldirist veel välja tulemata. Vahest saab põllumeeste selts seltsimaja II korrusel edaspidi ikka ühe ruumi ikka oma kasutusse. See oleks küll väga oluline."
Ilve Tobreluts