"Kindaid sai kootud, tehtud riidest ning paberist ja koguni viineerist välja saetud," ütles ta. "Kindad valmisid koostöös. Nii on ühe hiigelkinda autoriks seitse Kamari last. Koolis juhendasid ennekõike klassijuhatajad, kuid kodusel kindategemisel lõid usinasti kaasa ka lapsevanemad. Näiteks üks vanaema aitas oma lapselapsel koguni kinnast tegledel kududa," rääkis huvijuht Liia Aun, kes korraldas "Kalevipoja kinnastest" väljapanekud Esku ja Kamari koolimajades ja ka Jõgevamaa keskraamatukogus.
Kristjan Seemann kudus kindad lapitehnikas. Foto: Liia Aun

"Eesti  Rahvakunsti ja Käsitöö liit kinkis kõikidele kindategijatele ka kästiööteemalised raamatud," ütles Aun.

Koolijuht Eda Miljand teatas, et kinnaste valmistamine sai Eskus ja Kamaris teoks ka tänavust pärandikultuuri aastat silmas pidades.

Mirje Mikk tegi vineerkindad. Abilisteks olid ema ja onu. Foto: Liia Aun