Loosi tahtel astusid esimesena publiku ette Johannese Kooli Rosmal lapsed. Esmalt lasti kõlada väikekanneldel, millele järgnesid tähelepanu treenivaid ringmängud. Teisena astus publiku ette Põlva keskkool. Kõlas vägev regilaul hallitanud poisist ja väikese Annekese kahtlastest käikudest.

Põlva ühisgümnaasium oli ette valmistanud mitmekülgse kava lauludest, luuletustest ja pillimängust. Korrektsele esitusele lisasid silmailu tütarlaste rahvuslikus stiilis kleidid.

Mammaste koolipere on pikka aega tundnud sama elevust, mis valdab kevadel pesa punuvaid linde. Pole siis ime, et uue koolihoone sünd ka folkloorikavasse puges. Majaehitusest räägiti ka (rahva)tantsu keeles.

Viimasena astus publiku ette Himmaste kool. Siinsete laste esinemine polnudki esinemine selle sõna tavalises tähenduses, vaid justkui õnnelik pealesattumine muruneidiste koosviibimisele.

Hurda-seltsi juhatuse liikmetest koosnenud žürii tõi kavu hinnates esile üsna ühesuguseid nüansse ning tõdes, et ainuüksi folklooriga tegelemine meie koolides väärib esiletõstmist.

Kuni žürii aru pidas, kinnitasid lapsed pisut keha ja mängisid ringmänge. Premeeritud said kõik koolid ja sooloesinejad. Korraldajate eriline tänu ja tunnustus kuulus juhendajatele.

Folklooripäeva korraldas Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts. Korraldamist toetasid Põlva vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.