Paljuski on Eestis hariduse üheks peamiseks murekohaks õpilaste arvu vähenemine. Arutlusringi sissejuhatanud haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis juhtis samuti tähelepanu asjaolule, et Eestis on ca 80000 õpilast vähem kui viis aastat tagasi. Sellest tuleneb ka vajadus koolivõrgu korrastamise järele. Ministeeriumi eesmärk on säilitada tugevad põhikoolid. Kui väikeste põhikoolide erandlik rahastamine on sageli õigustatud, siis gümnaasiumide osas ei ole see kindlasti eesmärgiks.

Hariduse eest vastutuse küsimuses olid kõik osalejad nõus, et vastutus ei ole ainult ühepoolne kohustus, vaid jaguneb kõigi osapoolte vahel ning oma roll on nii õpilasel, lapsevanemal, koolijuhil, koolipidajal ning riigil.

Üle ega ümber ei saadud ka rahastamise küsimustest ning leiti, et stabiilsuse tagamiseks on vaja kindlaid pikemaks ajaks fikseeritud rahastamispõhimõtteid.

Üheskoos tõdeti, et Põlvamaa hariduses on mitmeid positiivseid näiteid. Heal tasemel on alus-, alg- ja põhiharidus ning tuleb arendada gümnaasiumiharidust. Vajalik on leida ja rõhutada oma eripära ning arendada ka huviharidust. 

Haridusküsimuste lahendamisel peaks suurt rolli mängima ka kohalik kogukond, seetõttu on oluline haridusteemade juures tõsta kogukonna rolli ja kaasatust.

20. novembril toimunud Põlvamaa arengukonverentsi eesmärgiks oli tõstatada küsimusi ja arutleda Põlva maakonna prioriteetide üle. Maakonna arengukonverentsi korraldasid Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Arenduskeskus.