Põnevaid kohti avastamas

Kevadel osalesid Kärstna koo­li lapsed kolmes loodusharidus­likus projektis: kolmepäevases looduslaagris Lahemaa rahvus­pargis, retkel Tallinna loomaae­da ja Kihnu saarele.

Meie laager algas 24. mail sõi­duga Kundasse, kus esmalt kü­lastasime tsemendimuuseumi. Saime teada, et esimene tsemen­divabrik Kundas avati 1870 ja et praegune, töötav tehas AS Nordic Tsement, on neljas tsemendivab­rik, ehitatud eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel.

Tutvunud muuseumis tsemen­ditootmise ajalooga, jätkasime päeva praeguses tehases, et näha tsemendivalmistamise tehnoloo­giat. Tänapäeva tööprotsesse jäl­gitakse ja juhitakse arvutitest.

Pärastlõunal jõudsime ööbi­mispaika Ojaäärse loodusmajja, mis asus kahe kilomeetri kaugu­sel Palmse mõisast kauni met­sa sees. Siin ootasid meid ees juba matkajuhid ja suundusime metsaretkele. Retkel õppisime tundma ravimtaimi ja nende ka­sutamist ning meile ohtlikke ehk mürgiseid taimi.

Teist hommikut alustasi­me ringkäiguga Alexander von Pahleni perekonnale kuulunud Palmse mõisas ja selle imeilusa loodusega ümbruskonnas. Palm­se mõisapark ja talveaed on kau­nis pärl Virumaal. Talveaias võib näha erinevaid eksootilisi taimi, näiteks banaanipuud.

Söönud maitsva lõuna Palmse kõrtsis, suundusime Oandu loo­duskeskusesse. Jätkasime Oandu loodusmajas programmiga «Loo­made tegutsemisjälgi looduses» ning metsatüüpidest ja pinnamoe kujunemisest, vaigu kogumisest ja kasutamisest. Puuaidas tut­vustati erinevaid puuliike ja soo­vijatel oli võimalus proovida ka­hemehesaega puid saagida.

Õhtul jalutasime Käsmu me­rerannas ja tutvusime vanas pii­rivalve kordonis asuvas Käsmu meremuuseumis rikkaliku ese­mekoguga.

Kolmas päev algas põneva me­rerannaprogrammiga Oandus, kus matkajuht näitas ja rääkis meile vetikatest, vees elutsevatest elusorganismidest ning karpidest. Uurisime erinevaid rannakarpe. Pärastlõunal külastasime Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi, kus vaatlesime läbi mikroskoobi puulehti, lilleõisi. Meile tutvusta­ti maailmas kasvavate erinevate puude käbisid.

Metsamuuseum kajastab metsa ja puiduga seonduvaid tegevusi, erinevaid väljapanekuid jm. Asja­likke tegevusi jätkub seal terveks päevaks. Matkajuhi saatel tutvu­sime ka Sagadi mõisahoonega, kus mõni aasta tagasi vändati filmi «Tuulepealne maa». Nägi­me põnevaid loomasarvi ning unikaalset sarvedest valmistatud mööblikomplekti.

Pealinna-tuuril

Meie algklasside õpilased käi­sid loodusretkel Tallinna looma­aias. Uudiseks oli väga kaunilt kujundatud ja liigirikas taimes­tik, lillepeenrad ja kõnniteeääred. Elamusi pakkusid erinevad loo­mad: kellele kuuekümneaastane krokodill, kellele kirevavärvilised kalad või elevandid, jõehobu või lõbusalt askeldavad ahvid.

Tagasiteel külastasime Tal­linna lennujaama. Meil oli hea võimalus läbida turvakontroll ja käia ära lennuväljal, uudista­da ühte väiksemat saja kohalist reisilennukit nii väljastpoolt kui ka istuda mõnusalt reisijatoolil ja proovida mängida pilooti.

Kihnut avastamas

Päev algas sõiduga Pärnusse ja jätkus kahe ja poole tunnise lae­vasõiduga Kihnu saarele.

8. klassi õpilane Veroonika Joosep kirjutab: «Kõige erilisem Kihnu puhul on see, et ta on saar, kus on ilusad ja romantilised rannad ja väga eriline saarele omane taimestik.

Kihnu inimesed on väga erilised, rõõmsad, ja kui kõndida mööda saart ja vaadata ringi, on kohe tunda, et see paik on puutumata tänapäevasest stressist ja närvili­susest. Väga põnev on kihnu keel, millest on raske aru saada ka kõi­ge parema tahtmise juures.

Kõik Kihnu saare naised kan­navad rahvusmustrilisi seelikuid ehk körte. Silma jäid Kihnu saa­rele omased liikumisvahendid, külgkorviga nõukogudeaegsed mootorrattad, mõnel neist kor­vi asemel puust kast. Sellisega oleks väga tore mööda saart ringi vurada.»

Meie põnevad loodusreisid aita­vad tundma õppida kodumaa loo­duse eripära ja mõista paremini seda, mida targad õpikute koos­tajad on kaante vahele pannud.

Meie tegevusi rahastas Kesk­konnainvesteeringute Keskus, selle kevade loodusõppe tarbeks kulus peaaegu viis tuhat eurot.