Põnevaid lugusid „Kevade“ filmimisest: "Nägin esimest korda, kuidas filmi tehes rahvast petetakse"

Väljavõtteid Annika Koppeli raamatust „Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid".

„Kevade" võttekohtade leidmine ei olnud lihtne, sest vaateid risustasid elektriliinid ja telefonipostid. Paunvere, Saare ja Raja vahelist teed Palamuse lähiümbruses ei leitudki, sest koht filmiti alles paarkümmend kilomeetrit Tartu pool. Sinna istutati ka mitmeid tonne kaalunud vana paju, mille kohaletoimetamisega Jõgeva mehed kõvasti vaeva nägid. Kirikutorni võtted otsustati teha Torma kirikus. Palamuse koolimaja juurde ehitati uus saun, kiriku kõrvale tehti lasipuud, üle jõe purre. Muidki tegemisi jagus, et ümbrust sobivamaks muuta.

Arno ja Teele talisupluse stseeni jaoks oli esialgu planeeritud kahenädalane Odessas käik, aga hiljem filmiti sama stseen Tallinnas Pärnamäel, kuhu kaevati auk, kaeti sünteetilise kilega, lasti täis sooja vett ja pandi peale parafiin. Ainult kõrkjad toodi Palamuselt.

Uisutamine aga filmiti Palamusel. Uisutati vineeri peal. Kuna Imelikku mänginud Rein Aedma oli üks väheseid, kes tõesti ka uisutada oskas, siis on kaadris tema jalad.

Ja veel üks kurb uudis neile, kes Palamuse koolitoas käivad, kujutledes, et viibivad samas ruumis või koguni istuvad samas pingis, kus istusid filmi Toots, Kiir, Arno või Teele. Paunvere koolimaja interjööri filmiti hoopis Tallinnfilmi paviljonis, kuhu oli üles seatud hulk dekoratsioone: klassituba, magala, õpetaja Lauri tuba, eeskoda, sahver ja vahetuba. Lisaks veel ka Saare köök ja magamistuba ning rätsepmeister Kiire korter. Aga et stuudiogi jäi väikseks, tuli Raja tagakamber tekitada Luua kultuurimajja ja saunalava Raku sovhoosi klubisse. Vaat siis Palamuse koolimaja! 

x x x

Palamusel elatud kaks ja pool kuud - veebruari keskelt aprilli lõpuni - on jätnud osalistesse kordumatuid mälestusi. Selle aja vältel filmiti talvist kooliteed, Raja õue, kabelimäge, jõge, kooliõue, vana paju, Kiire verandat, surnuaeda, kooliaeda ja tehti kombineeritud võtteid. Esimene võte toimus 1. märtsil 1969. Alustatakse stseeniga, kus Imelik ja Kuslap tulevad kooli: üle lumise välja looklev tee, hobune veab voodite ja muu kraamiga rege, millel istuvad Imelik ja Kuslap.

Lastele oli see esimene kord kodunt nii kaua ära olla. Teine režissöör Heiki Roots tegeles lastega, kes käisid samas ka koolis. Palamuse kooli õppealajuhataja Evi Lestal meenutab: „Tavaliselt oli mul nende jaoks tehtud päevane ja õhtune tunniplaan. Teine režissöör Heiki Roots tegeles lastega, kui päike välja tuli, siis ilmus tema uksele ja viis lapsed kohe kaasa. Kuna lastel oli topeltkoormus, lühendasime tunde 30 minutile. Nad elasid koos kohalike lastega internaadis."

x x x

Koolipoistena rakendati võtteplatsil ka kohalikke poisse. Üks neist, Priit Laast, meenutas esimest sõda saksapoistega. „Toots karjus: valu punanahkadele! Kiir murdis aia küljest toikaid ja tõi sülega meile, aga kõige naljakam oli see, et kaikad olid vahtplastist ja tuul viis need lihtsalt minema. Ja kuidas saksapoisse sai vette lennutatud! Nägin esimest korda, kuidas filmi tehes rahvast petetakse. Ega Amme jões ei saanud vetteviskamist teha, vesi oli madal, see osa filmiti hoopis Puurmani lähedal Pedja jõe peal."

Ometi ei olnud kõik sugugi pettus. Mättad, mis Lesta saksapoistele näkku lõi, kui ta ütles oma kuulsad sõnad: mis kinni ei jää, saab kinni löödud! - need mättad olid tõesti ehtsad, jõe äärest võetud, ei kübetki kunstlikku!

x x x

Tootsi väljavahetamine võtete keskel tõi hulga halle juukseid operaator Harry Rehe pähe, kes pidi keset suurt suve taas talve filmima, Tema hinnangul kasutati ära kogu Eestimaa tuletõrjevahu limiidid, see läks lume pähe käiku. Ümber tuli võtta stseen, kus Kiir jookseb saunast majani ja Toots talle järele. „Tuult ei tohtinud olla, sest see puhus vahu minema. Tuli teha suhteliselt kiiresti, et vaht ära ei haihtuks, sest Kiire tee saunast majani oli üsna pikk. Ega enne teadnudki, kas võttest sai asja, kui film laboratooriumist tuli," meenutab Rehe.

x x x

Osatäitjaid otsiti koolidest üle Eesti. Viimasena leiti Arno. Arvo Kruusement ütleb: Arnot ma trimmisin päev-päevalt, oli kõvasti tegemist, et teda helisema ja kõlisema panna, nagu peab. Poiss oli tegelikult suur tehnikahuviline ja tahtis ikka autojuhtidega ringi sõita. Keelasin selle ära, mul oli tarvis hoida teda Arno tonaalsuses."

Riina Hein imetleb tänaseni, kuidas Kruusemendil õnnestus Liiverist välja tuua just see pool, mis temast üldse välja ei paistnud. „Seesama lüüriline pool, mille pärast kõik eesti inimesed teda tunnevad - esimese armastuse valu tema silmades on Kruusemendil suurepäraselt õnnestunud," leiab Teele osatäitja ja lisab, et niipea, kui järjekordne võte lõppes, oli poiss kohe masinate juures tagasi. „Ei mingit suurte silmadega taevasse vahtimist enam!"

Pole siis ime, et Arnole enesele on enim meelde jäänud stseen, kus nad koos Teelega surnuaias lumehanges istuvad. Ja miks? „Lennukimootor veeti kohale, mõtlesin, et nüüd läheb lennuks, aga sellega tehti hoopis tuisku. Mootor tegi tuult ja labidaga muutkui visati lund ette. Ma ei mäleta, mitu duublit tehti, igatahes palju."

Stseen, kus Teele Arnole käratab: „Kasi minema!" oli väga raske seetõttu, et nende sõnade raskus pidi peegelduma vastu Arno näost. Aga kuidas seda saavutada? Mõeldi siis välja selline nipp, et pärast seda, kui Teele oli saatuslikud sõnad öelnud, lasti ootamatult stardipüstolist pauk. Kaamerasse püütud Arno ehmatus sai seega ehe. Filmitegijate leidlikkus pidi olema väga suur ja piirid, millal eesmärk pühendas abinõu, polnud ka väga rangelt paigas. See oli sisetunde küsimus, aga stseen sai filmitud ja midagi hullu ei juhtunud. Võtke või selline lihtne abinõu, mida läks vaja Tootsi ja Teele tantsu filmimiseks. Võtte ajal keerutavad osalised hoopis Harry Rehega, hoides kinni selleks puhuks operaatori vöö külge seotud käsipuust. Rehel oli samal ajal õlal töötav kaamera, mis polnud teadagi kergete killast.

Nii käis tollane, oma aja kohane filmitegemine. Aga leidlikkusest puudu ei tulnud ja miski ei takistanud meistriteose sündi. 

__________________________________________________________________________

Harjumaa Maakonnaraamatukogus on uus näitus „Eesti kirjandus kinolinal", kus eksponeeritakse lisaks raamatutele muud filmidesse puutuvat kuni kostüümideni välja. 

Neljapäeval, 21. veebruaril kell 15 räägitakse raamatukogus Eesti sajandi filmiks valitud „Kevadest" ja teistest Lutsu triloogia järgi tehtud filmidest.

Lugejatega kohtuvad Teele osa mänginud Riina Hein ja raamatu „Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid" autor filmikriitik Annika Koppel. Kohtumisel saab nimetatud raamatut osta erihinnaga 5 eurot ja soovi korral lasta sinna ka autogramm kirjutada.