Põnevamad muutused Eesti maakondades viimase kümne aasta jooksul

 (8)
Põnevamad muutused Eesti maakondades viimase kümne aasta jooksul
Foto: Andres Putting

Täna avaldas Statistikaamet 2011. aasta rahvaloenduse tulemused omavalitsuste ja maakondade lõikes - kui palju on ühte või teise piirkonda tulnud elanikke juurde, kus on jäänud vähemaks. Milline on elanike sooline ja vanuseline jaotus erinevates maakondades ja omavalitsustes. Toome järgnevalt ära huvitavamad faktid Eesti eri paigust.

Üheks olulisemaks muutuseks võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega on see, et Tartu maakond on elanike arvult tõusnud mööda Ida-Virumaast. Esimest kohta hoiab Harjumaa, teine siis Tartumaa, järgnevad Ida-Virumaa ja Pärnumaa. Ida-Virumaa suurlinnad Narva ja Kohtla-Järve on kaotanud kumbki üle 10 000 elaniku.

Kui 2000. aasta loendus näitas veel, et inimesed elavad peamiselt maakonnakeskustes, siis 2011. aastaks on liigutud suuremate linnade lähistele. Suurlinnad on kõik elanikke kaotanud, markantseim näide on siin aga Püssi linn, kust on võrreldes 2000. aastaga lahkunud 42% elanikest.

Osast Raplamaast on saanud Tallinna tagamaa

2011. aasta rahvaloendusest tuli välja see, et põhja Raplamaast on saanud Tallinna tagamaa. Sealsete omavalitsuste elanike arv on kasvanud sarnaselt Harjumaa valdadega.

Kui Harjumaal on teada, et rahvas on kolinud Tallinna lähivaldadesse, siis sama tendents on ka Pärnumaal, kus kasvanud on näiteks Audru ning Sauga valdade elanikkond. Tartumaal on aga tõusutrendis näiteks Ülenurme ja Tartu vald.

Enam on elanikke võitnud Viimsi vald, kus elanike arv on kasvanud 132%, Kiili vallas 117%, Harkus 114 ning Rae vallas 97. Suurim kaotaja on Piirissaare vald 49%-ga. Vasalemma on aastatega kaotanud 47,8% ehk üle 2000 inimese. Tagant poolt kolmas on siin Torgu vald.

Lapsed on, vanavanemaid ei ole

Lasterohkuse poolest paistab silma Raplamaa, kus on noori 20%. Lapsi on Eestis keskmisest rohkem ka Harjumaal, aga ka Tartumaal Ülenurme ning Luunja vallas. Samas ei ole neis paikades eriti vanaemasid-vanaisasid. Vanemad inimesed asuvad peamiselt Põlva-, Ida-Viru- ja Hiiumaal.

Tartumaal Piiriissaare vallas ei ela aga ühtegi last.

Suured külad ja tondikülad

Võrreldes 2000. aasta loendusega on toimunud suur muutus külade osas, osad neist on muutunud väga suurteks ning neil puuduvad juba külakogukonnale omased tunnused. Pigem on tegemist linnaliste asumitega.

Eestis on 102 küla, kus ei ela aga ühtegi püsielanikku. Samas on neis suvilad, kus aeg-ajalt käiakse.

327 külas elab kolm või vähem inimest.

Eesti suurimast külast, Peetri külast, on väiksemad koguni 13 linna.

Veel erijuhtumeid

Erinevates maakondades on märgata põnevaid trende. Nii võitis võrumaal elanikke Võru vald, samas linn kaotas. Lääne maakonna keskusest Haapsalust lahkuti, Ridala vald sai elanikke juurde. Ida-Virumaal on toimunud suur kukkumine, aga pisike Lüganuse on elanikke juurde saanud. Saaremaal on tõusmas Kaarma vald, suur vend Kuressaare aga jäi elanikest ilma.