Poola riigipea külaskäik Viimsisse
28. märtsil külastasid Viimsit Poola president Bronisław Komorowski ja tema abikaasa Anna Komorowska. Koos president Toomas Hendrik Ilvese ning Evelin Ilvesega avasid nad Poolale iseseisvuse võitnud marssal Jozef Pilsudski mälestustahvli Viimsi mõisas Eesti Sõjamuuseumis - Kindral Laidoneri Muuseumis kindral Johan Laidoneri kabinetis.
Eesti ja Poola - mis meil ühist
Kui kõrvale jätta Transilvaania vürst ja hilisem Poola kuningas Stefan Batory, kes Liivi sõjas 1582. aastal allutas Poolale Liivimaa lõunaosa koos Põltsamaaga, on Eestil ja Poolal ka tänapäeval mõndagi ühist.
Poola ja Eesti Vabariigid on ühevanused - Poola saavutas iseseisvuse Venemaa keisririigist 11. novembril 1918, Eesti sama aasta 24. veebruaril. Euroopa Liiduga liitusid mõlemad üheaegselt, 2004. aastal.
Poola oma 38 miljoni elaniku ning 51 kohaga Euroopa Parlamendis ja Eesti 1,34 miljoni elaniku ning 6 kohaga samas parlamendis on paljuski sarnased oma välispoliitilistes vaadetes ja majanduslikes arengutes.
Viimsi ja Sulejowek
Viimsil on Poolaga pikaajalised sõprussuhted. Viimsi valla esindajatel oli eelmisel suvel au viibida külalistena Jozef Pilsudski monumendi avamisel Varssavi eeslinnas Viimsi sõprusomavalitsuses Sulejowekis.
Sulejowek oli Pilsudskite kodukant. Täpselt nii, nagu Viimsi on seotud Johan Laidoneri nimega, on meie sõprusomavalitsus Sulejowek seotud Poola ühe suurima riigimehe Josef Pilsudski elukäiguga.
Johan Laidoneri ja Jozef Pilsudski saatustes on palju ühist ja mitte üksnes sellepärast, et Laidoneri abikaasa Maria oli rahvuselt poolatar.
Marssal Jozef Pilsudskit peetakse Poola Vabariigi loojaks pärast Esimest maailmasõda. Ta oli Poola sõjaväe rajaja, marssal ja riigitegelane ning hilisem Poola riigipea.
Poola Vabariigi ja sõjaväe looja
Jozef Pilsudski sündis 1867. aastal tänapäeva Leedu alal ja käis Vilniuse gümnaasiumis. Kahekümneaastasena ta arreteeriti, süüdistatuna vandenõu organiseerimises keiser Aleksander II vastu ning seetõttu viibis ta viis aastat asumisel Siberis.
Enne Esimese maailmasõja algust lõi Pilsudski kontaktid Austria- Ungari sõjaväeluurega ning nende kaasabil moodustas venevastase luurevõrgu. Tema eesmärgiks oli Poola riiklik sõltumatus Venemaa keisririigist.
Esimeses maailmasõjas võitles Pilsudski brigaadikindralina Austria-Ungari sõjaväes loodud 10 000-mehelise Poola leegioni juhina. Seejärel oli ta Poola ajutise valitsuse sõjaminister ning alates novembrist 1918 iseseisvunud Poola Vabariigi riigipea.
Marssalina sõlmis ta 1920. aastal liidu Simon Petljuraga sõjaks Nõukogude Venemaa vastu. Pilsudski juhtis Poola-Nõukogude sõda Venemaa vastu eduka lõpuni. Rahu sõlmiti Riias 1921. aastal. Poola jäi iseseisvaks.
Kuni 1922. aasta detsembrini tegutses Pilsudski Poola riigi presidendina ja sõjavägede ülemjuhatajana. Pärast 1922. aastat elas ta tagasitõmbunult kuni 1926. aastani, mil ta poliitiliste lahkhelide ja erakondliku võitluse lõpetamiseks riigis kehtestas sõjaväe kaasabil diktatuuri. Hiljem loobus Pilsudski peaministri ametist ja tegutses vaid sõjaministrina.
Poolakate jaoks on Jozef Pilsudski rahvuskangelane. Pilsudski suurt elutööd ja sõprust hindas ka Eesti Vabariik Vabadusristi I ja III aumärgiga ja Kotkaristi I klassi teenetemärgi ja mõõkadega.
On loomulik, et Poola praegune president Bronisław Komorowski austas kindral Laidoneri muuseumis mälestustahvli avamisega Eesti ja Poola paljuski sarnast minevikku. Pärast avamistseremooniat kohtus külaline Laidoneri mõisa saalis poolakate Eesti kogukonna ühenduse Polonia esindajatega ning andis Eesti- Poola suhete edendajale Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullatile üle Poola Vabariigi kõrge autasu - Teeneteordeni Komandöriristi.
Bronislaw Komorowskist kui parlamendi spiikrist sai presidendi kohusetäitja pärast 2010. aasta aprillis juhtunud traagilist lennuõnnetust, milles hukkus tollane Poola president Lech Kaczynski. Mullu suvel valiti Komorowski Poola presidendiks.
Järgmisel aastal on Poola Euroopa Liidu eesistuja.
