Poolt ja vastu: kas liita Mäetaguse lasteaed ja kool?
Valla 2014.-2020. aastaks tehtud arengukava kohaselt toimib haridussüsteem vallas nii organisatoorselt kui ka õppekava arenduselt ühtse tervikuna, mis tagab igale lapsele tervikliku arengukeskkonna.
Vallavalitsus teeb ettevalmistusi selle arengukava punkti ettevalmistamiseks, volikogu nimetatud teemat viimasel istungil ei arutanud ning esialgu volitusi selle teostamiseks vallavalitsusele ei andnud.
„Lähtume eelkõige lapse huvidest ning soovime lasteaia ja kooli liitmisel pakkuda lastele paremaid võimalusi," ütles vallavanem Aivar Surva. Tema sõnade kohaselt oodatakse lasteaialt rohkem koostööd ja avatust ning kuna see senise süsteemi kohaselt pole toiminud, tuleb selle tagamiseks asutused ühise juhtimise alla viia. „Ühise juhtimise alla viimisega kaasneb ka majanduslik kokkuhoid, aga see ei ole praeguses olukorras esmatähtis. Tahame, et lasteaed oleks eelkõige laste pärast, mitte sellepärast, et lasteaiaõpetajatel on seal tore tööl käia," sõnas Surva.
Koolidirektor ja vallavalitsuse liige Tarmo Valgepea sõnul võimaldaks asutuste ühise juhtimise alla viimine ühtse õppekava väljatöötamist, lapsed oleksid samasuguses kultuuriruumis esimestest hetkedest peale ning ühiste tavade ja nõudmistega harjuksid ka nende vanemad. Ühiselt saaks kasutada koolis olevate tugispetsialistide - logopeedi ja sotsiaalpedagoogi abi. „Kooli tugispetsialistid on kooli initsiatiivil juba praegu lasteaias rakkes," ütles Valgepea. Tema sõnul aitaks kooli ja lasteaia ühtse juhtimise alla viimine pöörata rohkem tähelepanu iga lapse individuaalsele arengule ning seda toetada, niisamuti pöörata suuremat rõhku lastevanemate koolitamisele. „Ka lasteaiaõpetajad võidaksid - nende puhkus saaks olema õpetajatega võrdselt 56 päeva," ütles Valgepea.
Erika Prave
______________________________________________________________
Mis kasu on lasteaia ja kooli liitmisest?
Lasteaia töötajad pole uuenduste vastu, aga me sooviksime aru saada, Miks miski toimub. Millist hariduslikku kasu saaks ühinemisest kool? Aga lasteaed? No tõesti ei oska vastata.
Meie lasteaialaste arengu suunamine on toimunud ja toimub ka edaspidi lapsest lähtuvalt. Kas ühinemine muudaks lasteaiaõpetajate professionaalsust? Ei. Kas lastevanemate rahuloluküsitluste tulemused näitavad suuri puudujääke? Ei. Kas laste kooliks ettevalmistamise tase on nõrk? Meil ei ole kirjalikku tõestust selle kohta, kuid omavahelistes vestlustes kooli pedagoogidega on rahule jäädud. Rakendame juba mitmendat aastat koolivalmiduskaarti, et tagada igale lapsele sujuv üleminek lasteaiast kooli ja kindlustada erivajadustega lastele vajalike tugiteenuste jätkumist.
Koosolekul, kus viibisid kooli direktor ja meie vallavanem, üritasid lasteaiaõpetajad tõestada ettevalmistusklassi vajalikkust. Õnneks on meid nüüd kuulda võetud ja koolieelikud hakkavad alates 6. märtsist koolis nii-öelda nullklassis koos käima. Siinkohal on sobiv rääkida ka salapärasest „ühise kultuuriruumi" loomisest, mis on koosoleku põhjal üheks ühinemise vajaduseks. Ehk on mul sellest vale arusaam, kuid meie kui eestikeelne lasteaed tugineme oma õppetegevuses rahvapärimuslikele kommetele ja tähtpäevadele, mida anname edasi laste ealisi iseärasusi arvestades. Ei ole mõeldav, et näiteks kadripäeva tähistamine või Eesti Vabariigi sünnipäev oleks samasugune 2-6aastastele lastele ja 1. kuni 9. klassini. Nii et siingi ei näe ma vajalikkust ühendada kaks haridusasutust.
Miks tehakse struktuurimuutusi? Väidetavalt selleks, et midagi olemasolevat paremaks muuta. Kas on ikka mõtet katsetada, mis kahe asutuse ühinemisest välja tuleb? Progressiivsust näitab pigem see, et oskame hoida seda, mis on, ja minna kaasa põhjendatud uuendustega.
Meil on toimiv hea mainega koolieelne lasteasutus, kus on kvalifitseeritud pedagoogiline personal ja püsiv kaader. Liialdamata saab öelda, et oleme perekond, kes kõik ühe eesmärgi eest väljas, ja oleme üksteise tegemistes toetavad. Palun ärge võtke meie majast ära pikaajalisi traditsioone ja seda rõõmu, mis meie „perekonnas" on.
Maret Kalvet, Lasteaia Tõruke muusikaõpetaja
