Portugali kooli missioon on õnnelikud lapsed


Portugali kooli missioon on õnnelikud lapsed
Reuters

Keila Vikerkaare lasteaia juhataja Pärje
Ülavere saabus hiljuti kevadisest Portugalist,
Keila Leht võttis uurida, kuidas reis
läks.

Mis puhul ja kelle lähetusel te Portugalis käisite?

Käisin märtsi alguses Portugalis Euroopa Kaasava Hariduse Agentuuri kutsel, kes kattis ka kõik sõiduga seonduvad kulud. Osalen koostöös Eesti Haridus- ja teadusministeeriumiga kaasava alushariduse projekti (2015-2017) töögrupis. Selles töörühmas osaleb kokku 62 inimest 31 Euroopa riigist, igast riigist kaks esindajat - üks haridusministeeriumist ning teine praktikute esindaja. Töögrupi esimene kokkusaamine toimus eelmise aasta juuni algul Brüsselis, seekord toimus projekti seminar ning lasteasutuste külastamine Portugalis, Porto linnas. Portugali visiidil osales 15 töögrupi liiget erinevatest Euroopa riikidest.

Mis on Kaasava Hariduse Agentuuri projekti eesmärgid?

Projekti peamiseks eesmärgiks on jagada Euroopas parimaid kogemusi, kus haridusasutusse on kaasatud kõik kohaliku kogukonna lapsed ning kõigile on pakutud võrdsed võimalused osaleda õppe- ja kasvatusprotsessis koos eakaaslastega. Rõhutatakse laste erinevaid vajadusi ning võimeid, iga lapse arengu toetamist. Agentuuri töögrupi ülesandeks
on analüüsida tunnuseid, mis iseloomustavad kaasavat kvaliteetset haridust. Esikohal
on laste huvid, väga tähtis on koostöö lapsevanematega, koostöö erinevate asutuste
vahel ning koostöö kogukonnaga. Õppekava puhul räägitakse holistilisest lähenemisest ning
võtmesõnaks on õpetajate professionaalsus. Kaasava hariduse projekti töögrupp analüüsib
ka protsesse, mis seonduvad laste üleminekuga kodust või lastehoiust lasteaeda ning lasteaiast kooli, samuti tähtsustatakse alushariduse ja lapsehoiu ühtseid kvaliteedinõudeid.
Kaasava hariduse põhimõtted on välja toodud ka Eesti haridus- ja teadusministri poolt
kinnitatud alushariduse ja lapsehoiu kontseptsioonis.

Kui palju õnnestus külastada sealseid lasteaedu?

Külastasime kokku nelja kooli, kus olid ka eelkoolirühmad lastele vanuses kolm kuni viis eluaastat. Portugali haridussüsteemi järgi kestab eelkool kolm aastat. See pole kohustuslik, kuid antud piirkonnas käisid kõik lapsed eelkoolis. Kuuendast eluaastast algab kool, põhikool kestab üheksa aastat ning on kõigile kohustuslik. Huvitav oli koolide külastuse puhul see, et meile korraldati vestlusringe nii juhtkonna, õpetajate, abipersonali kui ka laste ja lastevanematega.

Kohtusime ka Porto omavalitsuse töötajate ning Portugali haridusministeeriumi esindajatega.

Kui erinevad on sealsed koolieelsed lasteasutused meie omadest?

Eelkoolirühmad on avatud 9.00-15.30, pärast seda on lastel võimalus kuni kella viieni huviringides osaleda. Ühes rühmas on kokku 20 last, kelle kohta on üks õpetaja ja assistent,
kes töötavad lastega kogu päeva. Erinevalt Eestist lapsed Portugali lasteaias (eelkoolis) lõunaund ei maga, rühmaruumides pole ka voodeid.

Õues käisid lasterühmad kordamööda päeva jooksul, vahetunni ajal pool tundi, seega ei olnud õuealal korraga nii palju lapsi nagu meil. Erinev oli eelkoolirühmades ka see, et lapsed kandsid riiete peal põllekesi, et riided mustaks ei läheks. Erinevus oli ka toitlustamises - kui meil pakutakse lasteaias toitu kolm korda päevas, siis seal saavad lapsed üks kord päevas lõunasööki, suuremad lapsed võtavad soovi korral ise lõunaks võileiva vms
kodust kaasa.

Mida on meil nendelt õppida?

Pärast koolide külastust toimus arutelu, kus toodi välja, mis töögrupi liikmete arvates Portugali koolides hästi on. Esiteks nimetati ühiseid väärtusi ning jagatud eestvedamist, samuti ühtset arusaama kaasavast haridusest. Tähtsustati kõikide huvigruppide koostööd ning entusiasmi muudatuste elluviimisel. Väga oluline on sõbralik ja positiivne õhkkond haridusasutuses, töötajad arvestavad laste arvamusega, juhtkond arvestab õpetajate ja teiste töötajate arvamusega, tegutsetakse ühtse meeskonnana.

Mulle väga meeldis sealse kooli missioon, mis juhib akadeemiliste tulemuste kõrval tähelepanu sellele, et kõik lapsed oleksid õnnelikud. Portugalis rakendatakse kaasava hariduse põhimõtet - kõik lapsed õpivad tavakoolides. Mõni aeg tagasi tegid nad otsuse, et suhtumist tuleb muuta, kõik lapsed on oodatud ja kaasatud, sõltumata nende sotsiaalsest taustast, erivajadusest, keelelisest või kultuurilisest erinevusest.

Loe veel

Erinevalt teistest Lõuna-Euroopa rahvastest on portugallased vaiksemad ja vaoshoitumad.

Oli seda tunda?

Portugali inimesed on soojad ja sõbralikud ning väga hoolivad ja külalislahked, meid võeti väga hästi vastu. Koolis olid õpetajad valmistanud rahvuslikke toite ja küpsetisi, mida meile tutvustati ja pakuti. Esiletõstmist väärib Portugalis kindlasti nende suhtumine lastesse ja lastega peredesse, seda oli tõesti igal pool näha ja tunda.

Portugali inimeste endi sõnul armastavad nad väga lapsi, lastele pööratakse igal pool palju tähelepanu, lastest hoolitakse väga nii eelkoolis ja koolis kui ka väljaspool kooli, lastega tegeletakse nii söögikohtades, lennujaamas kui muudes paikades.
Mtte ainult lapse oma pere ei tegele lapsega, vaid ka teised lähevad juurde ja hakkavad rõõmsalt lastega suhtlema ning vajadusel peret abistama.

Loe edasi Keila lehest.