Triin töötas sel ajal parasjagu Rebala muuseumis, kuhu oli kogunenud suur hulk esemeid - raamatuid, rahvariideid, põllutööriistu ja fotomaterjali, kuid kõigil neil asjadel puudus oma lugu. Kui Jõelähtmes on elatud püsivalt mitu tuhat aastat, siis järelikult peaks siin olema ka lugusid, mida kuulata ja talletada, arvas noor ajaloo haridusega naine. Siiani ei olnud neid lugusid kogutud ega talletatud.

Mõte läbi viia samalaadne aktsioon Jõelähtmes tundus ühtäkki vajalik ja põnev. Nii saigi alguse missioon Jõelähtme pärimuse kogumisel, mis tõi kaasa üllatava lõpptulemuse.

"See oli suur üllatus, ma ei osanud küll millestki sellisest unistada," kirjeldas Triin Äärismaa-Unt oma esimesi tundeid, kui sai Eesti Rahvaluule Arhiivi juhatajalt e-kirja: "Täname, et olete teinud kaastööd Eesti Rahvaluule Arhiivile. Tänu Teie poolt üle antud materjalile olete üheks meie silmapaistvamatest rahvapärimuse kogujatest. Meil on heameel teatada, et Eesti Vabariigi President on otsustanud tunnustada Teid 2013. aasta rahvaluule kogumis preemiaga projekti "Suulise rahvapärimuse kogumine Jõelähtme piirkonnas" juhtimise ja läbiviimise eest aastail 2011-2012."

Esimesed sammud

Suulise pärimuse kogumine kestis ametlikult 2011. aasta juuli keskpaigast augusti keskpaigani, aga tegelikult jätkus ka veel sügisel ning viimane salvestus tehti novembris. Projekti eesmärk oli koguda Jõelähtmest eelkõige kohapärimusega seotud lugusid (tuginedes koostatud küsimustikule), aga huvi pakkusid ka jutud-mälestused esimesest Eesti Vabariigist ja Nõukogude ajast. Kogujaid oli vahelduva eduga kokku kuus, küsitletud sai 22 piirkonna külade elanikku ning lindistuste ümberkirjutamisega tegeles lisaks veel seitse inimest.

"Kuna Jõelähtme on piisavalt suur, tuli teha esmalt valik, kus pärimuse kogumisega algust teha," meenutab Triin oma esimesi samme. "Otsustasin alustada viiest põhjapoolsemast külast ja siis sealt järjest allapoole liikuda. Pärast väikesi plaanimuutusi käisime lõpuks Neeme, Jõesuu, Ihasalu, Koila, Koogi ja Manniva külades. Küsitletavad said valitud alguses juhuslikult, aga mida aeg edasi, seda rohkem soovitati meile inimesi, kelle juurde võiks minna juttu ajama," räägib ta.

Mälestuste sära silmades

Projekti alustades oli selge, et seda üksi teostada ei ole reaalne. Pärimust pole mõtet koguda ju lihtsalt enda või muuseumi jaoks, kui see ei puuduta kohalikke inimesi, ei aita neil luua paremat sidet oma koduga ega anna neile midagi tagasi. Just seepärast sai kaasatud projekti piirkonna elanikke, ka noori.

Ehk oligi vaja ainult väikest väljastpoolt tulevat tõuget, et kohalikud märkaksid seda, mis on nende ümber väärtuslik ja oskaksid küsida küsimusi selle kohta, mida tasub hoida ja meeles pidada? Triin ise on Tallinna tüdruk ja seda hinnatavam on tema pühendumus ja kiindumus Jõelähtme vastu.

"Need olid ilusad hetked, kui sa näed inimeste silmades sära oma noorusaegadest, kohtu mispaikadest, pidudest, kelgumägedest ja mõnest kõhedust tekitanud kohast jutustades," meenutab ta külaskäike ja jutuajamisi.

"Kuulsime nii mõnegi sellise loo, millest pole varem kordagi räägitud. Näiteks saime teada, et ka Jõelähtmesse olla maetud üks Rootsi kuningas. Seda kohta kartsid lapsed hirmsasti. Samuti saime teada, milline näinud kunagi välja Ihasalu kabel - kasetohust katusega ning ümber selle kasvanud puud, millele olnud ristimärgid kraabitud. Huvitavaid lugusid on muidugi veel ja veel," räägib naine.

1930. aastatel toimus Jõelähtme koolides pärimuse kogumine - õpilased pidid oma ema-isa küsitlema ja selle põhjal siis jutu kokku kirjutama.

Kogutud tekstid saadeti Eesti Kirjandusmuuseumile. Pärimust on Jõelähtmest kogunud ka Rudolf Põldmäe. 2011. aastal kontrollisime, tuginedes varasemale pärimusele, kui palju mäletatakse veel neid lugusid, mis on varem kirja pandud või kas inimesed oskavad ehk veel midagi nende kohta täpsustavat öelda.

Oodatud kaasa lööma

Pärimuse kogumise projekt on selleks korraks küll läbi, aga kindlasti ei suuda senised tegijad oma küsimustikke nurka visata. Kogunenud on pikk nime kiri inimestest, kellega tahaks veel rääkida. Kõik huvilised, ka piirkonna koolide õpi lased on oodatud kaasa lööma. Praegu tegeleb pärimuse kogumise ja talletamisega MTÜ Rebalased, kelle idee on luua Jõelähtmesse oma pärimuskeskus, kus saab tutvuda varasemate kirja pandud lugudejuttudega ning organiseerida uusi kogumisaktsioone. Kogu kirja pandud materjal saadetakse ka Eesti Kirjandus muuseumi Rahvaluule Arhiivi, et see säiliks seal tulevaste põlvede jaoks.

Kui kellelgi on juba praegu mõni lugu olemas, mida ta tahaks meiega jagada, võib julgelt ühendust võtta triin448@gmail.com või telefonil 5560 7627.

"Tänan väga neid, kes jagasid meie, kogujatega oma lugusid ning neid, kes kulutasid pärimuse kogumisele oma isiklikku aega, et aidata kaasa selle plaani teostumisele," ütleb Triin Äärismaa-Unt lõpetuseks. "Pärimuse kogumine aitab meil teada saada sellest, kuidas elati Jõelähtmes varem, milliseid täht päevi peeti, millised olid kombed, milliseid laule lauldi ja tantse tantsiti. See kõik on ju meie kultuur ja ajalugu, mis aitab meil paremini mõista meie esivanemaid ja nende eluolu. Pärimus on meie kultuur, meie ajalugu ja meie tulevik.

Pärimus olemegi meie koos oma kodu ja kodukandiga ning nende inimestega läbi aegade. Hoidkem seda kallist varandust, oma esivanemate pärimust."