Menüüsse jäid liha, kala, muna, piim, juust, aedviljad ning mõningaid puu- ja juurviljad, aga klassikalist võileiba endale enam hommikul lubada ei saanud. Kirjandust uurides ja katsetades leidsid Ain ja Marika retseptikooslused, kus erinevatest seemnetest, pähklitest ja gluteenivabadest jahudest kokku küpsetatud pätsikesed rahuldasid kiluleiva söömise vajaduse kenasti ära, hoides veresuhkru taseme organismis samal ajal madalal.

Ja edasi läks asi tormilisemaks– sõbrad kiitsid, tahtsid ka. Mitte haiguste pärast, vaid et oli maitsev ja tervislik. Siis levis info juba võõramatelegi, tekkis reaalne huviliste võrgustik, avati Facebooki leht, kundesid tuli aina juurde. Kabalite koduköögis valmis parimatel aegadel kuni paar tuhat leiba kuus, oma usku ja filosoofiat gluteenivabast elust on nad aastajagu seal ka viljelenud, aga nüüd on nõudlus toodetele kasvanud nii suureks, et tekkis vajadus n-ö päristootmise järele. Laagri Leivatuba just lõpetas oma tegevuse ja nii Priileib Vae tänava pisikesse pagaritöökotta koliski.

See on Priileiva esimene esinduspood. Üldjuhul turustatakse end laatadel, tooteid võib leida ka mõnest mahe ja talupoest, aga siin Laagris hakkab küpsetamistoa kõrval toimuma ka müük. Esialgu ilmselt küll paar tundi päevas, sest Ain tegutseb päeval juuravaldkonnas, küpsetama jõuab mees alles õhtuti. Just nii, mees ise vehib õhtuti seemnesegu kaussidega kuumava ahju ääres, Priileiva toodete valmimisel on ta sõna otseses mõttes näppupidi sees.

Mis motiveerib teda sisuliselt kahe koha peal töötama? „Seda ei juhtu just iga päev, aga inimesed on tulnud mind kättpidi tänama. Ma ei taha olla liialt emotsionaalne, aga see avaldab mõju, läheb korda,“ tõdeb Ain. Läheb nii palju korda, et nullist sajani tehakse kõikise – alates retseptide loomisest, leibade küpsetamisest kuni laadal otse kliendisuhete loomiseni.

Ja usku, et kliente jätkub, vajadus kasvab, on Kabalitel kuhjaga. Kuivõrd Priileiva läbimüük on aastaga hüppeliselt kasvanud ja terviseteadlikud toitumismuudatused on jõudmas juba igasse kööki, siis heietatakse Vae tänava küpsetuskojas mõtteid ka teistest toodetest – kindlasti proovitakse letile tuua ka midagi magusat, meeles mõlgub nn supiköögi tegemine, et ümbruskaudsed elanikud ja kontorirahvas saaks kõhusõbralikku ja maitsvat lõunaleent kaasa osta.

Kolm põhitoodet

Priileiva valmistamisel seega jahu ega teravilja ei kasutata. Põhitoodetest kaks, Puuvik ja Seemik, sisaldavad küll mahedaid rukkikliisid, aga seemneid selle eest on pätsis kohe isuga ja peamise leivamassi need moodustavadki. Lisaks siis veel muna ja laktoosivaba jogurt selle massi kokku sidumiseks. Kolmandas põhitootes, Tatrikus, pole isegi mitte rukkikliisid, vaid tatrahelbed. Nimed tulenevad omakorda koostisainetest– Puuvikusse on lisatud puuvilju, Tatrikust leiab tatrahelbeid. Lisaks küpsetatakse veel tee- ja jogurtileivakesi – need on selliseid peopesasuurused pätsikesed, mida kohe mugav võileivaks meisterdada. Neid, muide, ostavad ka mõned gurmeetoidu kohad – teevad neist burgereid.

Seemik: munad, jogurt, seesami-, lina- ja päevalilleseemned, õli, küpsetuspulber, sool, kõrvitsaseemned

Tatrik: munad, jogurt, tatrahelbed, seesami-, lina- ja päevalilleseemned, õli, küpsetuspulber, sool, kõrvitsaseemned

Puuvik: munad, jogurt, kuivatatud aprikoosid, kuivatatud ploomid, sarapuupähklid, seesami-, lina- ja päevalilleseemned, õli, India teelehe seemnekestad, küpsetuspulber, sool