Paraku on antud komisjoni viimane lühike pressiteade väljastatud 28. augustil ehk siis artikli kirjutamise ajaks juba pea kuu aega tagasi. Samas on Ambla ja Tapa valla ühinemine olnud jututeemaks isegi üleriiklikus ajakirjanduses.

Volikogu liikmete lauale jõudis septembris eelnõu, kus selgub, et ainuüksi uuringuteks ja projektijuhi palgaks peab Ambla vald veel käesolevaks aastaks leidma ca 6000 eurot!!! See ei ole sugugi väike summa ja eriti markantseks teeb olukorra teadmine, et see võib olla sisuliselt maha visatud raha.

Uuringud saavad toetuda faktidele ainult toimunu osas, aga mis saab valdadest edasi - see kõik on puhtalt oletuslik ja tulemus sõltub tänapäeval tihti sellest, kes ja kui palju uuringu teostajale maksab. Miks ma arvan, et see võib olla maha visatud raha. Esiteks ei pruugi uuringu tulemused näidata seda, mida liitumise pooldajad ootavad ja kui tulemus ongi positiivne, siis võib rahvas hääletada ikkagi liitumise vastu. Kas volikogu liikmed hääletavad siis teisiti? Kui volikogu läheb rahva tahte vastu, võivad tagajärjed olla väga ettearvamatud ja kulukad.

Kuna käesoleva aasta eelarves uuringuteks vahendeid ei olnud planeeritud ja eelarve ülelaekumist tänasel päeva näha ei ole, siis tuleb vallavalitsusel leida 6000 eurot praegu kellegi arvelt ehk midagi vajalikku peab jääma tegemata. Sellist otsust ei saa kuidagi heaks kiita olukorras, kus piisava aja korral oleks võimalik leida teistsuguseid rahastusallikaid. Eeltoodu ei ole ainult minu isiklik arvamus, vaid seda jagavad mõttekaaslased volikogus ning ka paljud vallakodanikud, kellega olen rääkinud. Eriarvamusel on ju ka volikogu esimees ja vallavanem. Esimene neist tahab juba järgmistele valimistele minna vastu ühinenud vallaga, vallavanem seevastu on teist meelt, öeldes ka "Eesti Päevalehes", et liigselt kiirustades me head tulemust ei saavuta.

Kas Tapa valla näol on siis tegemist päästerõngaga? "Eesti Päevalehes" ütles Tapa volikogu esimees Urmas Roosimägi - "Väikestel saab lihtsalt ressurss otsa, seepärast peabki ühinema".

Need sõnad tunduvad eriti huvitavana selles valguses, et ettepaneku tegijaks polnud mitte "väike" Ambla vald, vaid ligi kolm korda suurema elanike arvuga Tapa vald. Kas Tapa vald ruttab päästma Ambla valda raskustest ja toome meile ressursse juurde? Selles on piisavalt alust kahelda, sest meenutame ka Tapa vallavanema lauseid "Aktuaalses Kaameras", kus ta oma intervjuus ütles: „Valla elanike arv väheneb ja kulutused kasvavad, üha raskem on endistviisi hakkama saada". Ilmselt käis see jutt Tapa valla kohta ja selle põhjal tekib küsimus - kellele ikkagi rohkem liitumist hetkel siis vaja on? Lisaks siia veel tsitaadi 10. juuni "Virumaa Teatajast", kus endine Lehtse ja ühinemise järgselt Tapa valla elanik ütleb: „Ühinemise eel oli jutt, et kõik valla teenused jäävad alles, aga nüüd, kui on läinud mööda mõni aasta, neid teenuseid enam ei ole, need on kõik ära kolinud. Lehtsesse on jäänud ainult sotsiaaltöötaja. See tähendab, et vald on oma sõnadest taganenud".

Ambla valla majanduslik seis võib olla raske, kuid kindlasti ei lähe see Tapa vallaga liitudes paremaks. Ei pruugi seda juhtuda ka liitumisel näiteks Albu vallaga. Küll aga seob kohalikke inimesi Albu valla rahvaga palju rohkem ühiseid mälestusi eelnevatest aastatest. Olgu selleks või paljudele teada- tuntud Kõrvemaa mängud, aga ka senini toimivad erinevad koostöövormid kahe valla vahel.

Küsimusi on palju ja tormata nendes otsustes ei tohi.