Priit Ruut: kodu ei lõppe välisuksega

Käesolevat kirjatükki ajendas kirjutama meie vallas viimasel ajal aset leidnud rüüstamiste ja lõhkumiste juhtumid, kus vandaalide ohvriks on langenud mitmed objektid, mis teenindavad vallaelanikke. Üheks kurvaks näiteks on Pulli raudteejaam ja bussipeatus, mida tabas vandaalide rünnak enne, kui see lõplikult valmidagi jõudis. Ei peatukski siin pikemalt üksikutel pahategudel, las sellest pajatab juuresolev mõtlemapanev pildigalerii, vaid analüüsiks, mis võiks küll olla selliste tegude põhjuseks.

Kindlasti on esimene mõte, et lõhkumise ja laamendamise taga on noored, kes sedasi oma pulbitsevat energiat välja elavad. Ilmselt küll, kuid aktiivseks tegevuseks on võimalusi mitmeid - meil on olemas noortekeskus, spordisaal, jõusaal, spordiplatsid jne. Seega on vist ikka küsimus rohkem suhtumises, arusaamises ja kodunt kaasa antud väärtushinnangutes. Ja kas vanemad ikka teavad, millega nende teismeeas järeltulijad väljaspool kodu tegelevad ja kellega suhtlevad? Sõprade mõjul on noorukieas väga suur roll.

Avaliku korra paremaks kindlustamiseks saame aga kõik senisest enam ära teha, näidates rohkem üles kodanikujulgust. Aktiivselt pahategudele reageerides muudame kurikaelte elu keerulisemaks. Valla poolt on küll tellitud osa meie territooriumi öösiti läbima turvafirma patrull, kes enda poolt nähtut ka politseiga jagab ning loodetavasti on see aidanud nii mõnegi pahateo ära hoida. Paraku ei suuda turvamehed ega ka politsei olla alati ja igal pool, mistõttu saab igaüks meist oma tähelepanelikkusega abiks olla. Sauga vallas on loodud kaks naabrivalve sektorit, kuid parema turvalisuse huvides võiks neid olla rohkem. Naabrivalve ei tähenda seda, et naabrid ilmtingimata kordamööda kodutänavas patrullimas käivad, vaid teatakse üksteise kontakte ja julgetakse reageerida, kui nähakse miskit sellist, mis ei ole tavapärane. Kindlasti distsiplineerib ka kurjategijaid teadmine, et selles kandis on kodanikud valvsamad ja kurjamitel on parem siit eemale hoida.

Lõhkujaid ja laamendajaid on kindlasti ainult mõned, kuid nende tegutsemise tulemusena peavad ebamugavusi kannatama paljud inimesed. Seda eriti just avalikku ruumi püstitatud objektide osas.

Arusaam, et see, mis kuulub kõigile, ei kuulu kellelegi, peaks saama möödanikuks ning rohkem levima mõistmine, et kodu piirid on palju laiemad ega lõppe kodumaja või korteri välisuksega. Tahame ju ennast tunda hästi lisaks kodule ka kodutänavas ja kodukülas. Lõhutud bussipeatuses bussi oodata on kehv kõigil, sealhulgas ka selle lõhkujal. Samuti kasutatakse avalikes kohtades vandaalitsemise tulemusena lõhutud asjade remondiks enamasti maksumaksja raha ning parandamiseks kulunud summade arvelt jääb kuskil midagi uut ja vajalikku tegemata.

Kutsun kodanikke üles avaliku korra tagamiseks olema tähelepanelikumad oma kodukandis toimuva osas, informeerima kahtlastest tegudest ja inimestest politseid ning looma juurde naabrivalve sektoreid. Kuid olulisimaks ennetavaks teguriks on kindlasti kodu hoidva suhtumise ja arusaamise kujundamine meie kõigi seas.