Pringi koolimaja 1926–1980
Vanemal ajal mere ääres asunud koolimaja jäi esimese Eesti Vabariigi aegu koolilaste arvu suurenemise tõttu õpilastele kitsaks ja vajadus suurema koolimaja järele oli suur. 17. mail 1925 pani esimene koolijuhataja Villem Uustalu Pringi külas uuele koolile nurgakivi ning oktoobris 1926 hakkas enamus klasse juba uues majas õppima, vaatamata asjaolule, et teine korrus oli alles välja ehitamata.
Esimestel aastatel oligi seetõttu maja talvel kohutavalt külm - õpetaja korteris langes temperatuur alla nulli, klassiruumides oli kütmisele vaatamata vaid mõni kraad sooja. Lapsed haigestusid, sagedased olid nii sarlaki- kui gripiepideemiad.
Aastast 1927/28 õppisid kõik kuus klassi juba uues koolimajas. Koolis olid neli klassiruumi ja tööõpetuse klass, kantselei, mis oli ühtlasi ka õpetajate tuba, kaks võimlemissaali, kaks tualetti ja kolme õpetaja korterid. Samal ajal toimusid endiselt ehitustööd, sest alumise korruse saalil ja teise korruse klassiruumidel polnud veel puhtaid lagesid, internaadil puudus köök ja teine magamistuba, maja välisvooderdus oli alles panemata. Ehitustöödega jõuti lõpule alles 1938. aasta septembriks.
Koolimajas toimus lisaks õppetööle ka seltsitegevus ja rahvapeod, mille eest seltsid valla kassasse raha maksid.
Alumise korruse saali ehitas Viimsi Haridusselts ka näitelava. Ühiselt tähistati jõulu-, ülestõusmis- ja suvistepühi.
Lapsevanemad olid huvitatud kooliümbruse kaunistamisest.
Kooli kroonikas on ära märgitud mitmete Viimsi elanike nimed, kes annetasid kooliaia jaoks puid ja põõsaid. Nende seas olid Konstantin Kristjuhan Lubja külast, Mihkel Pill Kaasiku külast ja Mart Muru Pringi küla Kingu talust. 1930. aastatel ümbritsesid hoonet kenad lillepeenrad, mida suviti hoidsid korras suvitajad. Kroonika nimetab nende hulgas eraldi ära konservatooriumi õppejõu Aleksander Arderi. 1930. aastatel olid väga populaarsed metsaistutustalgud, millest võttis osa kogu koolipere.
1940. aastatel tulid suured muutused. Kooli juhatajaks nimetati sama kooli õpetaja Ella Allasild, senine juhataja, 1935. aastal ametisse määratud Alfred Raudsepp küüditati Siberisse.
Küüditamisest ei pääsenud ka paljud ümberkaudsed pered, kes just Pringi koolimajast seda pikka teekonda pidid alustama - siia koondasid küüditajad inimesed kokku. Saksa ajal oli koolijuhatajaks Elfriede Rei, sõja viimasel aastal kasutati koolimaja saksa sõjaväe kasarmuna.
1944. aasta sügisel hakkas kooli juhatama taas Ella Allasild, tema järel Salme Ruse (1951-1954), Maimu Attemann (1955-1961), Agu Tali (1961-1970), seejärel Karl Tammet ning viimastena Ilja Tuhk ja Rein Sahk.
1978. aastal oli õpilasi juba üle 300. 1980./81. õppeaasta jäi Pringi koolimajale viimaseks, 1981. a aasta sügisel alustati õppetööd juba uues koolimajas.
Väga paljud põlised viimsilased on oma haridusteed alustanud ja seda ka pikki aastaid käinud just selles ajaloolises "Pringi punases koolimajas".
Täna ei tööta majas enam küll kool, kuid koolile kohane mõnus ja inspireeriv atmosfäär on jäänud - muuseum kannab seda ajalugu edasi. Kuuleme tihti külastajatelt põnevaid lugusid ja näeme meeleliigutust, kui meenutatakse mõnd vana seika või seisatatakse toas, kus lapsepõlves õpiti, mängiti, unistati...
Kui mõnel lehelugejal on toredaid mälestusi või fotosid oma kooliajast tolles punases hoones, siis oleme tänulikud, kui neid muuseumiga jagate ja aitate täiendada Viimsi kooliga seotud ajalugu.
Kontakt: teadus@rannarahvamuuseum. ee, tel 606 6941.
