Merekeskkonna säilitamisega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid pööravad üha suuremat tähelepanu meres leiduvale prahile ning probleemidele, mida see tekitab ökosüsteemidele ja majandusele. Kasutusest kõrvaldatud, jäätmeteks muudetud ja äravisatud tahked ained uhutakse sageli merelainete poolt kaldale, kujutades nõnda ohtu looduskeskkonnale ning suurendades kohalike omavalitsuste kulutusi randade ja veepuhastussüsteemide korrashoiule. Mere ja rannaalade prahistamine mõjutab negatiivselt turismiarengut ning inimeste vaba aja veetmist.

Merelise keskkonna prahistamise probleem on oma olemuselt piiriülene ja erinevaid valdkondi puudutav, mille tõttu ka UNEP (ÜRO Keskkonnaprogramm) käsitles teemat põhjalikult oma 2009. aasta initsiatiivis Global Initiative on Marine Litter. Nimetatud initsiatiivi raames töötati välja ühised juhendmaterjalid saamaks võrreldavaid andmeid merelise prahi allikate, mahu ja mõju kohta, eesmärgiga välja arendada ühiseid leevendavaid strateegiaid.

Läänemere keskosa on ala, kus on hea rakendada uut UNEP-i poolt välja töötatud merelise keskkonna prahistamise hindamise metodoloogiat, kuna siinsed rannaalad on tiheda inimasustusega ning tuntud kui aktiivsed turismi ja vabaaja veetmise piirkonnad. Antud metodoloogiat kasutades on võimalik hinnata turismist ja vabaaja veetmisest põhjustatud prahistamise mõju merelisele keskkonnale. Saadavaid kogemusi loodetakse kasutada edaspidistes sama valdkonda puudutavates ettevõtmistes nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

TEGEVUSED

Projekti käigus on muu hulgas kavas:

  • läbi viia rannaaladel leiduva prahi kaardistamisaktsioonid ning koristustalgud, kaasates nii ametkondade esindajaid kui ka vabatahtlikke koolidest, sadamatest, randadest, mittetulundusühingutest;
  • teavitada laiemat avalikkust merelises keskkonnas leiduvast prahist ning sellega seonduvatest probleemidest;
  • identifitseerida võimalikud prahiallikad, analüüsida erinevatest allikatest pärineva prahi mõju looduskeskkonnale ja majandusele ning välja pakkuda meetmeid prahistamise negatiivse mõju vähendamiseks;
  • edasi arendada UNEP-i metodoloogial põhinevate mõõtmiste ja analüüside igapäevaseid rakendusi (ankeetide-küsitluslehtede näidisvormid, töövahendite komplektid, juhised mõõtmis- ja koristuspiirkondade valimiseks, randade koristusrühmade komplekteerimiseks ja instrueerimiseks).

PROJEKTI PARTNERID

Projekti juhtpartner on Rootsi keskkonnaorganisatsioon Keep Sweden Tidy. Partneritena osalevad projektis Keep Archipelago Tidy (Soome), Hoia Eesti Merd (Eesti) ja FEE Latvia (Läti).

PROJEKTI KESTUS

September 2011 - detsember 2013

PROJEKTI EELARVE

Projekti koondeelarve on 787828 eurot. Projekti kaasrahastab ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) läbi Kesk-Läänemere Interreg IV A programmi. Programmi poolne toetus projektile on 612000 eurot.

PROJEKTI ÜLDEESMÄRK

Merelises keskkonnas leiduva prahi iseloom (maht, allikad, mõju) on kaardistatud ning välja on töötatud soovituslikud meetmed prahistamisest tingitud negatiivse mõju vähendamiseks.

PROJEKTIGA SAAVUTATAVAD TULEMUSED

1) Kesk-Läänemere piirkonna laiem avalikkus omab paremaid teadmisi merelises keskkonnas leiduvast prahist ja selle negatiivsest mõjust;

2) Läänemere eri piirkondade prahistamise ulatus, prahi tekkimise allikad ning prahi koostis on piisava põhjalikkusega kaardistatud;

3) on koostatud juhendmaterjal soovituslike meetmetega kohalike rannaalade tõhusamaks kaitsmiseks;

4) on suurenenud Kesk-Läänemere piirkonna tuntus merekeskkonnas leiduva prahi hindamise metodoloogia rakendamisel.

26. aprillil toimus projekti MARLIN - Baltic Marine Litter esimene prügiloendus- kaardistus Loksa rannas. Projektis osales Loksa Gümnaasiumi 7. klass ja klassijuhataja Margit Järve. Appi tuli ka abilinnapea Hilleri Treisalt. Meid kõiki oli juhendama tulnud projekti rahvuslik koordinaator Külli Soo MTÜ-st Hoia Eesti Merd.

Prügi loendamise - kaardistamise aluseks on ühtne juhend, mille alusel jagatakse uuritav rannalõik kolmeks hindamisalaks - 10, 100 ja 1000 meetri pikkused liivaalad veepiirist rohttaimestikuni. Loksa rannas on selleks alaks avaliku suplusranna kõrval asuv ala. Väljavalitud alal loendatakse ja koristatakse kogu praht. Prügi pannakse kirja liikide kaupa. Üks kaardistus kestab 3 tundi. Kokku korjasime esimesel loendusel 6 kilogrammi prahti. Põhiline praht rannas oli plastik - kilekotid, kiletükid.

Prügi loendatakse projekti raames sellel aastal 4 korral, järgmine kord juba juunis. Siis veel augustis ja oktoobris. Järgmisel aastal toimub prügi loendamine samadel aegadel.