Puhastusekspert on oma ala teerajaja ja teenäitaja Eestis


Puhastusekspert on oma ala teerajaja ja teenäitaja Eestis
Eestielu

Väike-Maarjas tegutsev firma Puhastusekspert on kasvanud kümne tegutsemisaastaga oma ala tippu Eestis.

Pürgimuste taga on olnud tohutu töö, aga ka huvi ja tahtmine väljakutseid vastu võtta. Puhastusekspert on teenäitajaks nii, koristamise korraldamisel, arendamisel, kvaliteedi kontrollimisel. Puhastusekspert on puhastusteeninduse erialadel Eestis kutseandjaks.

Helge Aldi arvates peabki üks koolitusfirma käima ajast paar sammu eespool. Aastatagusest talle antud sidrunist - sunnitud koristamistundidest - on Helge Alt osanud teha limonaadi: tal on sel alal ette näidata magistrikraad. Ettevõtte tegevusega kokku puutunud inimesed peavad Väike-Maarjast üleeestiliseks puhastuseksperdiks kasvanud firma lugu omamoodi imeks.

Koristamine - mis sellest keerulist?

Koristamine on tegevus, mida inimesed arvavad üldiselt oskavat teha. Vaja on lappi, harja, ämbriga vett ja (nais)koristajat, kes ruumid lapiga üle käib. Koristamist läbi ja lõhki teadev ja tundev Helge Alt purustab laialtlevinud müüte üksteise järel. Võttis kätte ja lõpetas 2008.a Tartu Ülikoolis haridusteaduskonnas magistriõppe puhastusteenindusalase koolitamise kohta. Ka Puhastuseksperdi 9-liikmeline töökas pere soovib oma tegevusega tõsta koristusalast teadlikkust ning seeläbi võimaldada klientidel ökonoomsete ja kvaliteetsete koristusviiside juurutamist.

Kui puhas on puhas, kui must on must?

Olgu tegu kodu või asutusega, on endale vaja selgeks teha, mis on puhas, mis on must, millist puhtust me üldse vajame. Kas vajame seda, et silmaga nähtavat mustust ei ole või hoopis seda, et ruumis oleks puhas õhk või oleks mikroobide vaba nagu haigla operatsioonisaalis? Kas suurköögis, haiglas piisab sellest, kui silmaga nähtavat mustust ei ole, kuid proovid näitavad midagi muud, esitab Helge retoorilise küsimuse eesmärgistamise vajalikkuse kohta.

Võtame näiteks kaks hotellituba, kus ühes on eelmisel päeval maha pandud pidu ja mustaks said ka seinadlaed, teises hotellitoas aga õieti ei viibitudki. Kui stardikoht on neil kahel toal märgatavalt erinev, siis lõpptulemus peab olema mõlemal ühtviisi puhas.

Kui start ja finish on paigas, siis edasi tulekski mõelda, kuidas jõuda stardist lõppu minimaalse kulu ja vaevaga. See tähendab, et tuleb mõelda mida, millega, kuidas koristada. Samuti on vaja professionaalses koristuses hinnata puhtuse saavutamiseks vajatavat aega. Teinekord ei osata ajakulu määrata - kohtab nii alapakkumisi kui ajaraiskamist. Mõni ei oska määratleda, millist mustust tal on, teine ei oska määratleda, milliseid töid ta tegema peaks. Meie firma pakub kõigis neis etappides oma klientidele abi.

Kui meditsiinis algab ravi diagnoosist, siis millest algab koristamine?

Enamasti saame aru, et meditsiinis al-gab ravi õige diagnoosi panemisest. Pole kuigi otstarbekas panna näiteks kõikidel patsientidel haigusest olenemata ühel päeval parem jalg kipsi. Kasu sellest on ainult neil, kel on parema jala luumurd. Näide tundub meditsiini puhul naljakas, kuid koristamises kohtab sellest lähenemist sageli. Tüüpiline puhastusteenindaja peseb iga päev ühtemoodi põrandat, sõltumata aastaajast või mustusest põrandal või isegi sellest, kas konkreetses ruumis üldse viibis keegi või mitte.

Erinevat mustust eemaldatakse erineval viisil. Seda teades ja arvestades ei kulu mõttetult ressursse. Koristusalased teadmised kuluvad ära nii asutuste kui kodude koristamise puhul.

Kodude tavaprobleemiks on, et hästi palju pestakse põrandaid. Tolmuimeja on asendamatu pehmete tekstiilpindade puhastamisel, kuid sageli imetakse tolmu ka kõvakattega põrandatelt. Tolmuimeja tööpõhimõtteks on, et masin imeb ühest otsast tolmu, teisest otsast aga puhub õhku välja. Tekkiv tuul paneb tolmuosakesed tundideks ringlema, kusjuures pisemad tolmuosakesed jäävad õhku ringlema isegi kuni 26 tunniks. Sageli imestatakse tolmuimemise järel juba ülejärgmisel päeval, et tolm on tagasi ja jälle tarvis tolmu võtta.

Koristamise eesmärk on võimalikult palju mustust ühe liigutusega eemaldada võimalikult pikaks ajaks.

Märjad põrandad või puhtad põrandad?

Kas koristada ise või osta teenust sisse, siin õigeid vastuseid pole. Tasub kalkuleerida ja analüüsida, mis antud olukorras on otstarbekam.

Loe veel

Võidakse öelda, et koristamine tähendab seda, et koristaja teeb iga päev põranda märjaks. Ja kui ta ei teinud, siis järelikult ka ei koristanud. Mis on koristamise eesmärk, kas saada märgi põrandaid või puhtaid põrandaid? Koristuse puhul saame rääkida tegevuspõhisest ja tulemuspõhisest koristamishangetest. Eestis on levinud tegevuspõhised koristushanked.

Tulekul on koristustööde kvaliteedi hindamise standard

2011. aastal saab ka Eestis ametlikuks standardiks Põhjamaades kehtiva koristustööde kvaliteedi hindamise standardi INSTA 800. Selle standardi puhul ei ole tegemist koristustööde karmistamisega, vaid hoopis teistsuguse mõtlemisviisi juurutamisega. INSTA ei ütle ette, mitu korda tuleb koristada, standard vaatab ainult tulemust. Restoranis me ju ka ei küsi, mitu korda kokk on pajas kulpi liigutanud, vaid oluline on supi maitse, kvaliteet jt tegurid.

Olen standardi väljatöötamise töögrupi juht Eesti Standardikeskuse juures. Kui kõik hästi läheb, siis loodame aasta lõpuks standardiga valmis saada.

Milline koolitus on investeering? Koolituselt saadud teadmised tuleb enne töössepanekut endast läbi lasta, vajalik ja kasulik välja noppida. Koolitus ei ole võluvits. Ka koolitusel peab olema eesmärk.

Mind on kutsutud koolitusele, a la tule ja räägi midagi põhiasjadest, sa oled selle sees. Aga koolitustega võiks kaasa käia ka mingi muutus, siis on kasu suurem.

Kui inimesed on paremini läbi mõelnud, mida nad koolituselt saada tahavad, siis saame ka meie neid pare-mini aidata ja tulemus on parem.

Mitmetes organisatsioonides oleme saanud palju ära teha. Seal on inimestel töö kergem, raha kulub vähem, tulemus on puhtam (parem).

Puhastuseksperdi koolitustel on käinud 9000 inimest.

Koristamise juurde sattus Helge Alt juhuslikult

Koristamise juurde sattus Helge Alt juhuslikult. 1993. aastal sattus ta Väike-Maarjasse tollasesse põllutöökooli õpetajaks. Mitme muu aine kõrval tuli õpetada ka koristustöid.

Toonase ei-inimesena (ei taha, ei meeldi) sattusin viiepäevasele koristuskursustele, kus soomlaste käe all kaasaegset koristamise õpetust sain. Viiepäevase koolituse kõige olulisem tulemus oli, et õppisin tolmu pühkima. Koristusvõtteid sain kohe kodus proovida. Minu suhtumine muutus, kui omal nahal kogesin, kuivõrd see minu elu lihtsustas.

Edasi tulid messid, kuhu jätsin oma kontaktid, sain kontakte ja nii see on tasapisi läinud.

Firma loomises peab “süüdlaseks” vallavanemat

Meie firma sai alguse sellest, kui toonane vallavanem Sven Kesler küsis minult 1997. aastal, mitu koristajat peaks gümnaasiumis olema. Ma ei osanud vastata ja hakkasin vastuseid otsima. Soomes kohtusin Hannu Ahlqvistiga, kelle firma Siimisoft toodab tarkvara Siimit, millega saab koristustöid mõõdistada. Tema soovitaski mul Siimi eesti keelde tõlkida ja firma luua. Aasta aega mõtlesin. 1998. aastal tegin oma firma. 1999 aastal olid esimesed koolitused. 2000. aastast hakkasime aktiivsetegevusega pihta.

Külakoristusfirma hakkas koolitama Tallinna tuntud firmasid

Esimese suurema avaliku koolituse tegime Tallinnas koristustööde juhtidele koristamise korraldamise alustest. Huvi koolituse vastu oli suur, kiiresti kogunes üle 20 inimese. Koolitusele registreerunud firmade nimed võtsid esialgu jalust nõrgaks. Alguses tuli väga kõvasti tööd teha, et meid, kes olime kusagilt Väike-Maarjast, Tallinnas üldse tõsiselt võetaks.

Sihikindla töö tulemusena tuntakse nüüd, aastaid hiljem, Puhastuseksperti üle Eesti. Firma klientideks on näiteks AS ISS Eesti, Eesti Pank, Tallink Grupp, haiglad, spaad, koolid jne. Nüüd räägib meie nimi juba enda eest.

Kui mind valiti peagi avatava portaali Vastused 24.ee koristuseksperdiks, siis toodi välja ühe argumendina, et olete väljastpoolt Tallinna ja suutnud end üle riigi omas valdkonnas eksperdiks välja töötada.

Teeb kaastööd ka koduajakirjadele, aitas filmi teha

Helge Alt ei koolita inimesi ainult koolitustel. Ta teeb kaastöid mitmele väljaandele juba 2001. aastast. Ajakirjaga Kodukiri on väga hea kostöö toiminud poolteist aastat..

Puhastusekspert on pannud õla alla ka ETVs 2004.a näidatud Ametilugude sarjas valminud Puhastusteenindaja filmile. Viimaseks kaastööks on Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse tellitud koristusteemaline õppefilm.

“Sain sellest tohutu kogemuse ja teadmise, kui suurt tööd nõuab ühe filmi tegemine.”

Helge Alt on ka kutsekojas oma valdkonna kutsekomisjoni esimees. Ettevõte aga üks väheseid, kui mitte ainus ettevõte-kutseandja. See on meile kõrge tunnustus erapooletuse eest. Oleme ettevõte, kes pakub sõltumatuid koristusalaseid teadmisi.

Praeguseks on puhastusteeninduse valdkonnas kutseeksami sooritanud tuhatkond puhastusteenindajat.

Tahab uurida ja muuta koristamist

Helge Aldi jutu sekka pudeneb aegajalt Taanis, Soome, Hollandis läbiviidud uuringutest ja iga kord nendib ta, et kahjuks pole Eestist võtta ühtegi uuringut. Aga võiks ju! Näiteks võtaks kaks lasteaeda. Ühte koristaks tavapäraselt, kehtivaid nõudeid täites, teist aga nii, kus pannakse paika eesmärgid, metoodika, koolitatakse inimesed, koostatakse tegevusjuhised, manuaalid, soetatakse vajaminevad tarvikud. Mõõdaks neis mõlemas igasuguseid asju, nt tööaega, raha kulu ja tulu, laste tervist, õhupuhtust jne. Sellest võiks sündida kasu kogu riigile. Näiteks Norras tehtud uurimus näitas, et inimesed on 40% rohkem haiged tänu siseruumides olevale tolmule ja mustusele. Millist saamata jäänud tulu see ettevõtetele, asutustele tähendab!

Helge Alt viiks ise ka uuringu läbi, kuid eraettevõte ei saa lubada endale tegutsemist paljalt missioonitundest ning vajaminevaid sadu tuhandeid kroone ise finantseerida.

Kuid Helge pole uuringu mõtet veel maha matnud. Üks mõte võiks olla Rakveres kompetentsikeskuses, nn Targa-majas rakendatav tark puhastamine. Pädevus ja tahtmine on teiste maade kogemusi uurinud Helgel olemas.

Kui Väike-Maarjas on Eesti tasemel mingil alal tippkompetents, siis üheks selliseks on Puhastuseksperdi oma.