Puhtas linnas olgu puhas vesi

Teatavasti võttis Eesti Euroopa Liitu astudes endale ka kõik seal kehtivad keskkonnaalased kohustused. Muuhulgas kehtib ka direktiiv, mille kohaselt aastaks 2014 peavad kõigis üle 10 000 elanikuga Eesti asulates toimima tsentraalsed veevarustus- ja kanalisatsioonivõrgud, mis tagavad kvaliteetse joogivee ning merre või teistesse veekogudesse suunatava heitvee vastuvõeta­va puhtuse.

Isegi mittespetsialistile on selge, et sellise olukorra saavutamiseks on vaja kaasaegsete vee- ja kanalisatsioonivõrku­de ning pumplate olemasolu,¬ nende teenindamiseks aga kvali­fitseeritud personali. Just need eesmärgid seadiski AS Maardu Vesi ette linna juhtkond. Selle ülesande elluviimiseks viidi juba 2007. aastal läbi nende linna tähtsaimate kommunikatsioonide rekonstrueerimise esimene etapp. Ent raua, kloriidide ja man­gaani sisalduse probleem Maardu joogivees jäi tookord lahen­damata. Samas karmistusid tol ajal keskkonnanõuded ja vaba­riiklik ajakirjandus käsitles põhjalikult looduslike radionuklii­dide sisaldust riigi põhjaosa mereäärsetes valdades puurauku­dest ammutatavas joogivees. Seejuures märgin, et radionuklii­dide taseme saime pärandiks minevikust, mil nõuded olid lee­bemad. Teiseks olid need tervisele kahjutud, mida korduvalt kinnitasid ametlikud tervishoiuasutused. Paranenud elatustase ja elukvaliteet tõstsid lihtsalt kõrgemale ka keskkonnanõuded tervikuna, eelkõige nõuded joogivee kvaliteedi suhtes. Rekonst­rueerimise esimese etapi viisime 2007. aastal lõpule pangalaenu abiga, mis loomulikult seadis AS Maardu Vesi raskesse olukor­da. Kuid kõik nõutud mahukad ja elanikkonnale äärmiselt vaja­likud tööd eeldasid märkimisväärseid investeeringuid - mitu­kümmend miljonit eurot. Kahjuks ei olnud neid võimalik leida ei AS Maardu Vesi vahenditest, linna ega riigi eelarvest. Samal ajal ei tühistanud keegi Euroopa Liidu nõudeid viia Eesti vee­majandus lähiaastatel tasemele, kus joogivesi vastaks omadus­telt Euroopas kehtivatele näitajatele ja reovett ei suunataks mer­re ega teistesse veekogudesse eelnevalt puhastamata kujul. Oli arusaadav, et joogivee näitajate viimiseks lähiajal Euroopa nor­midega vastavusse on vaja leida märkimisväärseid finantsres­sursse, läbi viia ulatuslikud tööd uute veemajandusobjektide ehitamisel ja vanade rekonstrueerimisel. Lootsime osa summa­sid saada riigile eraldatavatest Euroopa Liidu sihtinvesteeringu­test.

Kõik, mis meist olenes, sai tehtud õigeaegselt. Me kaasasi­me kvalifitseeritud spetsialistid, kes linna administratsiooni juhtimisel ja meie osavõtul asusid keerukate arvutuste ja põh­jenduste kallale taotluse jaoks, mis lõppkokkuvõttes esitatigi Keskkonnaministeeriumile. Soovitud eesmärk saavutati. Juhtus see, millele olid pikka aega keskendunud linna juhtkonna ja AS Maardu Vesi, samuti teiste kaasatud firmade spetsialistide jõu­pingutused - sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus 19.01.2009.a otsusega rahuldati Maardu linna veemajanduspro­jekti rahastustaotlus summas pisut üle 25 miljoni euro. Euroopa Liidu vahenditest eraldati selle strateegilise kava elluviimiseks linnale umbes 17 miljonit eurot ja ülejäänud osa tuli finantsee­rida omavahenditest. Teisisõnu pidime nelja aastaga teostama Maardu ajaloos ennenägematult mahukad tööd vee- ja kanali­satsioonivõrkude projekteerimisel, ehitamisel ja rekonstrueeri­misel. Võib oletada, et isegi ülivõimsa Euroopa finantstoetuse najal ei suuda Maardu linna ja veel vähem AS Maardu Vesi eel­arve niisugust omafinantseerimise mahtu niivõrd lühikese aja­ga tagada. Just seetõttu saigi sõlmitud kolmepoolne leping, mil­le allkirjastasid linnapea Georgi Bõstrov, tollane AS Tallinna Vesi juht Roch Cherox ja AS Maardu Vesi juhatuse liige Ants Raudla AS Maardu Vesi tehnorajatiste rendist 30 aastaks. Pea­linna vee-ettevõte AS Tallinna Vesi kohustus lepinguga eralda­ma lõviosa neist investeeringutest, mis tuli omafinantseeringu tagamiseks leida Maardu linnal ja AS-il Maardu Vesi. See tä­hendas, et AS Tallinna Vesi näol saime endale soliidse strateegi­lise investori. Meenutan, et Maardu linna veemajandusprojekt nägi ette kolme ülitähtsa keskkonnaalase ja sotsiaalse ülesande lahendamist: linlaste varustamine Euroopa Liidu normidele vastava joogiveega, tehniliste võimaluste loomine reovete suu­namiseks tsentraalsesse kanalisatsiooni ja edasi puhastatuna merre. Ehitustööde alustamiseks oli vaja sõlmida koostöölepin­gud Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla vahel, kuna projekt haarab kõigi kolme omavalitsuse territooriumi. Tuleb tunnustada linna juhtkonda, kes ilmutas haruldast läbirääki­misoskust nende partneritega. Meie puurauguvees, ja me infor­meerisime avalikkust sellest korduvalt, esines kloriide ja man­gaani kohati Euroopa Liidu normidest enam. Ka rauasisaldus oli normidest suurem, kuid juba 2007. aastal paigaldati filtrid ja rauasisalduse probleem lahenes. Pealegi ei vasta kogu Eesti Lää­nemereäärsete piirkondade puurauguvesi Euroopa standardite­le radionukliidide sisalduselt. Kõik need küsimused lahenesid, kui Maardu linna veemajandusprojekti raames tagati Maardu varustamine Ülemiste järve veega, mida puhastatakse sealses kaasaegses veepuhastusjaamas. Meie puuraugud on nüüd kon­serveeritud, seega on linn saanud justkui veevarustuse reservi. Suvituspiirkonnast elurajooniks kujunevas Muuga piirkonnas rajati projekti raames tsentraalne reoveekanalisatsioon. Kõik Maardu reoveed, mille maht on märkimisväärselt suurenenud, kogutakse kokku ning pumbatakse uute pumbajaamade ja to­rustike abiga Tallinnas Paljassaare poolsaarel asuvatesse puhas­tusseadmetesse. Niisugune tehniline lahendus on tingitud sel­lest, et esiteks on see odavam ja teiseks suudavad Paljassaare puhastusseadmed seda reovee kogust täies mahus töödelda, eri­nevalt varem kasutusel olnud Muuga sadama vähese võimsuse­ga puhastusseadmetest, mis on nüüd müüdud AS-ile Viimsi Vesi. Peale selle on väga tähtis teada, et Muuga sadama puhas­tusseadmed ei suuda kahjuks tagada reovee normikohast puh­tust. Seetõttu on nende puhastusseadmete uus valdaja AS Viim­si Vesi sunnitud maksma kõrgeid keskkonnatrahve, mis kajas­tub lõppkokkuvõttes ka veevarustuse ja kanalisatsiooni tariifi­des. Tuletan linlastele meelde, et hoolimata meie veevarustus-, kanalisatsiooni- ja muude tehnoloogiliste rajatiste andmisest pikaajalisele rendile jääb Maardu omavalitsus oma ettevõtte Maardu Vesi näol edaspidigi nende täieõiguslikuks omanikuks ja vastutab täies ulatuses linna veemajanduse arendamise eest. Niivõrd keeruka projekti elluviimine nõudis vastavatelt ameti­isikutelt vastutustunnet, professionaalsust, operatiivsust ja täp­sust, kuna kogu projekti kulg oli Eesti riiklike ja Euroopa insti­tutsioonide pingsa tähelepanu all.

Võimalikult kiiresti oli vaja korraldada hanked, et leida vee- ja kanalisatsioonivõrkude pro­jekteerimiseks ja ehitamiseks peatöövõtjad. Tänu operatiivsele tegutsemisele suutsime alustada projektide elluviimist õigeaeg­selt ehk nii nagu nägi ette Euroopa Liidu kehtestatud investee­ringute kasutamise kord. Vastasel korral oleksid need investee­ringud antud meist nobedamatele omavalitsustele. Sel puhul tasub meenutada, et kaugeltki kõik Eesti omavalitsused ei suut­nud meile eraldatud Euroopa investeeringutest saada neile oma veemajanduse korrastamiseks vajalikke summasid. Seda väär­tuslikum oli meie töö tulemus, mille tagatiseks ei olnud mitte pime lootus õnnele, vaid kõigi linna talituste ja munitsipaalette­võtete stabiilse ja kvalifitseeritud koostöö kogemus pikkade aas­tate vältel. Tol ajal puhkenud majanduskriisi tingimustes sai meie deviisiks ühe kuulsa reformija sõnade parafraas: „Me ei vaja vapustusi, vaid vajame euroopalikku Maardut!" Ja Maardu linna veemajandusprojekti edukas elluviimine, mis tõi linna puhta vee, sai selles tegevuses üheks tähtsamaks suunaks. Akt­siaseltsi Maardu Vesi kollektiivi nimel väljendan sügavat tänu sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus juhtkonnale, projektorganisatsioonile AS SWECO Projekt, meie ehituse pea­töövõtjatele Nordecon Infra AS, Arco Ehitus OÜ, Lämminkai­nen AS Eestis, AS Merko Ehitus. Suur on ka meie kolmepoolse lepingu partneri AS Tallinna Vesi panus.

Meie eriline tänu kuu­lub hankekonkursi alusel valitud firmale AS Infrageit Eesti. Sel­le firma näol leidis AS Maardu Vesi kvalifitseeritud tööorgani, kelle abiga teostati Maardu linna veemajandusprojekti elluvii­mise kompleksne juhtimine ja tehniline järelevalve. Erilist tänu väärivad linnapea Georgi Bõstrov, abilinnapea Rein Meel, AS Maardu Vesi nõukogu liikmed, kellelt AS Maardu Vesi väikene kollektiiv sai kogu projekti elluviimise pika aja vältel hindama­tut tuge kõigi finants- ja organisatsiooniliste probleemide la­hendamisel. Näib nagu võiks rahuldustundega loorberitele puhkama jääda. Aga ei! Nelja lõppenud baasprojekti raames jäi kahjuks lahendamata Järveäärse elanike probleem, kes elavad või omavad kinnisvara Maardu järve kallastel. Ent ka selles piir­konnas on Maardu linnavalitsus käivitanud arenguprotsessi. Nimelt on linnavalitsuse spetsialistid kostöös AS Maardu Vesi ja AS Tallinna Vesi tehniliste talitustega mitmekülgselt analüü­sinud varem väljatöötatud Järveäärse projekti, mis näeb ette sel­le piirkonna varustamise puhta veega. Pärast muudatuste tege­mist selles projektis ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni aren­gukavas vormistatakse Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitamiseks eraldi taotlus, mille eesmärgiks on saada täienda­vaid Euroopa investeeringuid ka sellele sotsiaalse tähtsusega projektile. Loodame, et saame ka need investeeringud. Alles siis, kui on ellu viidud Järveäärse projekt, lõpeb ka pikaajaline ning äärmiselt kapitalimahukas Maardu veemajanduse vasta­vusse viimine Euroopa karmide normidega.

Sellegipoolest saa­me nüüd nentida, et keskkonnanäitajate poolest on Maardu juba praegu joogivee ja merre suunatavate reovete puhtuselt suuresti Euroopa nõuetele vastaval tasemel. Seoses juulikuus tähistatava linna aastapäevaga võime maardulastele tehtud kin­gituse üle õigusega uhkust tunda. Õnnitlegem siis teineteist, head maardulased! Saavutus on seda kahtlemata väärt!