Puiatu rahvamajas tehti kokkuvõtteid konkursist „Elu ja aja lugu minu kodukandist“
Konkursi korraldas Puiatu Haridusselts koostöös Pärsti vallavalitsusega . Kokku laekus üle 40 loo 17 autorilt.
Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva auks pühendatud peo avas Puiatu Haridusseltsi eestvedaja ja kohaliku kultuuriürituste hing Sirje Kannel sõnadega : „Soovin kõigile Eesti Vabariigi aastapäeval õnne ja usku oma isamaasse, meisse endisse. Tänane päev on osake kultuuripärandile pühendatud aastast, osake meist, meie endi lugudest."
Tervituskõnega esines ajaloolane Jaak Pihlak, kes rääkis oma loo koos oletusega, et tema igikestev ajaloohuvi võib olla alguse saanud Puiatu koolist.
Seejärel algas kõige huvitavam osa: Sirje Kannel ja juba Heimtali koolis koduuurimisega tuntuks saanud noormees Peep Maasik ning kohalikud noored Mairi, Sarah-Elisabeth ja Rasmus hakkasid esitama erapooletu žürii (Evi Puiste, Ülle Parm, Henri Väre, Peep Maasik ja Brita Siimon) poolt valitud katkendeid autorite lugudest .
Esimesena meenutas Sirje Kannel, kuidas Eesti trikoloori 125.aastapäeval, 4.juunil 2009.aasta hommikul heisati Puiatus riigilipp. Kogunenud oli 18 inimest. „Sadas vihma kui oavarrest, kuid lipu heiskamise ajal, kui laulsime hümni ja lipulaulu, sadu lakkas . Hetk hiljem sadu jäkus".
Imbi-Sirje Torm oli kirja pannud kaks pikemat teemat: „ Mõisamäng kiirgab vaimuvalgust" (10 aastat mängu „ Unustatud mõisad").
Teine teema oli „ Eesti vabariigi aktuste läbiviimisest Heimtali Põhikoolis" (üle 20 aasta pedagoogilist kogemust). Vanim lugude autor oli Anna Kõiv (sünd. 1934). Tema töö eriliseks väärtuseks olid pildikesed oma elust läbi mitme riigikorra.
Laine Soo vaatab tagasi Kaseküla laste lapsepõlve- ja kooliaastatele Heimtalis.
Koidu Pruusapuu hoogne lugu räägib sellest, kuidas ta raamatukogu juhatajana alates 1964.aastast tegi koostööd koolijuhi Kaljula Saarega, kolhoosi esimehe Elmar Kase ja rahvamaja juhataja Helma Praksiga. Kõiki suuremaid üritusi tehti koos kooli ja rahvamajaga.
Mait Allas oli oma vanusegrupi ainus esindaja. Temalt oli kaks lugu. Ta küsitles17 Heimtali elanikku mõisa pargi teemal. Küsimusele: „ Kas teate mõnda lugu, pärimust seoses pargiga?" vastas Tea Roosimägi oma loominguga. Tema oli mõtetes läinud keskaega ja kirjeldas , kuidas on tekkinud oru nõlvadele sinililleväli. Ta oli loonud ikka keskajale omaselt traagilise juhtumi, rüütli mõrsja pisaratest.
Maidu teine lugu oli kirja pandud tema ajaloo uurimisest arhiivides.
Enn Tõruvere kirjutas üles Voldemar Vähi mälestusi. Need on masinamehe mälestused inimestest ja nende töödest alates 1949.aastast.
Rein Arvisto kirjeldab värvikalt lõbusaid seiku Puiatust ja oma esimesest kohtumisest Puiatu erikooli poistega.
Urve Mukk annab edasi ülevaate 20 aastat kestnud Heimtali ja Petershageni kooli sõprussuhetest, külaskäikudest, ühistest elamustest. Lisaks oma loole oli ta esitanud loo, milles ta 6.klassi klassijuhatajana oli pannud kirjutama Heimtali kooli 3 tüdrukut ja 7 poissi teemal „Me oleme 12- ne aastased". Iga õpilane oli leidnud oma loos vähemalt ühe tähtsa asja , mille peaks ajalukku jätma.
Heino Laiapea oli kirja pannud üle 20-ne mälestuskillu. Rohkesti oli lisatud lugude juurde ka fotosid. Kirjapandud lood vääriksid raamatuna väljaandmist. Ette kanti lugu sellest, kuidas Pärsti küla maailma reisikaardile sai. See juhtunud 1996.aastal, kui Arved Prinzmanni tütar ja väimees võõrustasid 11 päeva kolme koera ja eesliga maailmarändureid sakslast Wernerit ja ja norralannat Marianne.
Anu Põder saatis konkursile oma memme Anna Tuudelepa (Laksberg) mälestusi koolipäevadest ja Puiatu rahvamaja algusaastaist. Need on imekaunid käsitsikirjutatud mahukad materjalid , mille säilitamine ja jagamine väärib kindlasti rohkem tähelepanu.
Heimtali Põhikooli 5. klassi tüdruk Karolina Niinelo jutustas põneva juhtumi lehmadega.
Rasmus Savi kirjutas õpetliku loo, et kõike ei tasu pimesi uskuda ja kakeldes asju ei saa lahendada.
Berit Lehtsaar , Heimtali koolitüdruk armastab hobuseid ja veedab palju aega nendega. Tema õnnelik päev oli 16.juunil 2012.aasta võistlustel Jäleveres, kui ta sai I koha oma ponil Little Puma.
Rocco Smirnov Ramsilt kirjutas oma elu tähtsatest sündmustest. Ta tõdeb, et iga päev ise on juba üks tähtis sündmus.
Inga Ivanova Puiatu kooli 6. klassi õpilane kirjutab oma elust Tohvril. Rääkides oma reisidest, märgib ta, et Tohvril mulle meeldib. „...Tohvri on vaikne küla. Seal elavad inimesed nii nagu nad ise tahavad."
Lõpetaksin põgusa ülevaate töödest Puiatu kooli 5.klassi õpilase Marye Kändma loost. „ ... Esimene jaanipäev oli tore, sest sellel päeval sain olla koos kogu Puiatu rahvaga. Siin olles sain ka oma esimesed sõbrad".
95. Eesti Vabariigi sünnipäeval Puiatus kogesime nii intellektuaalseid kui ka emotsionaalseid elamusi. Suurim tänu sädeinimesele, Sirje Kannelile, kes võttis endale vastutuse ja korraldas koos oma abilistega suurepärase vabariigi aastapäeva tähistamise.
Puiatus koges iga piduline, et meie rahva kultuuripärand on meis endis ja meie ümber.
