Puka vallast Kuigatsi poolt vaadates
Eesti Ajalooarhiivis leiduvad vanemad andmed eesti ala valdade registrist Puka valla kohta: aastatest 1866 - 1897 kuulusid mõisad Vana-Puka ehk Alt-Bockenhof, esmased teated aastast 1529, Vastse-Puka ehk Neu-Bockenhof, teated 1723 ja 1731 vahel ja Väike-Puka ehk Klein-Bockenhof teated 18. sajandi 3. veerandist Puka valda, mis liideti 1897 aastal Kuigatsi vallaga. Kuigatsi valda kuulusid1866. aastast Kuigatsi mõis - Löwenhof, Pringi mõis - Brinkenhof ja Vaalu mõis - Wahlenhof ja 1897. aastast ka Soontaga mõis - Sontack.
4. veebruari 1922. a ajalehes Lõuna-Eesti kirjutatakse, et „Kuigatsi vallas on 3781 elanikku. Vallavalitsuse moodustab vallavanem kolme abiga. Sekretär töötab ühe abilise ja õpilasega. Nõukogus on 17 liiget."
1923. aasta ajalehest on lugeda, et „Hariduse saamiseks on Kuigatsis 5 kooli: Puka 4 klassiline algkool 160 lapsega ja 4 õppejõuga, Vaalu 4 klassiline algkool 100 lapsega ja kahe õppejõuga, Priipalu 4 klassiline algkool 70 - 80 lapse ja kahe õppejõuga, Keerdi 2 klassiline algkool 30 - 40 ühe õppejõuga, Kuigatsi mõisa kõrgem algkool 30 - 40 lapsega ja kahe õppejõuga. Tegutsevad Kuigatsi karskusselts, Kuigatsi hariduse selts, Priipalu tuletõrje selts, Puka tuletõrje selts, Puka jahi ja spordi seltsid." (14. veebruar 1923.)
„1927. aastal uuesti valitud vallavolikogu esimesel koosolekul 17. märtsil kujundas vallavalitsuse järgmises koosseisus: vallavanemaks valiti Peeter Ojaver ja abideks Jaan Jeppe, Johannes Mäelo, Peeter Klaassepp. Sekretäriks valiti ühel häälel tagasi senini lugupeetud sekretäri kohusetäitja Karl Sillmann. Vallavanemale määrati palgaks 2000, abidele 1000 ja sekretärile 8400 marka kuus. Revisjoni komisjoni valiti Johannes Saral, Peeter Pool, Leopold Paabstel, Hermann Trees ja Peeter Hermann." (L-E 19. märts 1927.)
„1930. aasta Kuigatsi uued vallavolinikud. Kuigatsi vallavalimistel said kohti: põllumehed 11 kohta, asunikud 8 kohta ja väikemaapidajad, töölised 6 kohta. Vallavolikokku pääsevad järgmised isikud. Põllumehed: Johannes Oja, Kuusik, Peeter Hermann, Peeter Madisson, Jaan Rosenberg, Peeter Ojaver, Juhan Hallik, Kusta Kakk, Karl Valgepea, Kristjan Hänilane, Leopold Pabstel. Asunikud: Paul Prits, August Raudsepp, Jakob Kiivit, Vidrik Käärik, Jaan Kirk, Hans Dorbek, Jaan Kiivit, Karl Tuvi. Väikemaapidajad ja töölised: Paul Ivan, Peeter Hermann, Peeter Oinas, Hermann Trees, Juhan Rosenberg, Paul Tera." (LE 11. märts 1930)
„Kes pääsesid Valgamaa vallavolikogudesse 1939. aastal? P. Ojaver, P. Kapp, A. Pihu, O. Tein, J. Ruusmaa, J. Kinger, J. Hallik, L. Kõiv, K. Tuvi, A. Sutt, P. Herman, L. Pabstel, A. Tamm, A. Kroon, K. Kakk." (L-E 18. oktoober 1939.)
Aastatega Puka arenes ja kasvas: ehitati uued seltsimaja ja koolimaja, haridust jagas ka kodutööstuskool, tegutsesid Kingeri lauavabrik, raudtee ja transport, kaubaaidad, ühispank, käsitöölised ja ärid-restoranid, hoo sai sisse sport, seltsitegevus ning kodukaunistamine.
Pärast sõda juba nõukogude ajal jätkas uutel alustel tööd Kuigatsi vald. Erinevatel andmetel on 1945. aastal piirkonnas elanikke loendatud 3010, 3355 või 3380.
„Kokku on Kuigatsi vallas kolm külanõukogu ja 817 talumajapidamist-eluaseme kohta, millised on 75 külapiirkonnas. Neist on Priipalu külanõukogu 29 piirkonda, 297 majapidamisega, Kuigatsi külanõukogu 26 küla 228 majapidamisega ja Puka külanõukogu 20 küla 292 majapidamisega." (Kuigatsis, 17. jaanuar, 1947 Kuigatsi Valla TK esimees.)
Igast külast valiti külakoosolekul külavolinikud, kes pidid moodustama aktiivi ja juhtima elu. Võeti üle peremehetut vara, koosati maade korraldamise kava, moodustati kolhoose: Avangard, Kungla, Oktoobri Võit, Soontaga, Leek, Liinamäe, Ühiselu, Rahvaste Sõprus, Rahva Võit ja Puka.
Järgnesid piirkondade-külade-kolhooside liitmised ja lahutamised ning tänaseks on Kuigatsi vald ära jagatud Puka, Sangase ja Õru valdade vahel.
Kasutatud Valga Maa-arhiivi, Rahvusarhiivi, ajalehte Lõuna-Eesti ja Kuigatsi materjale, millega saab tutvuda osaliselt Kuigatsi kodulehel või Kuigatsi Raamatukogus. Tasapisi on tekkinud huvi piirkonna ajaloo vastu ja ootan materjale ja mälestusi möödunud aegadest, et neid säilitada ja tutvustada.
