Vahur Kersna käib ETV võttegrupiga salvestamas oma uue saatesarja „Pink" lugusid. Toomas Ehrpaisi tegemisi jäädvustas võttegrupp läinud kolmapäeval, saade peaks eetris olema septembrikuus.

ETV saatesarja „Pink" tegijad kinnitasid pingile plaadi tekstiga: Toomas Ehrpais 1947-2002, üdini metsamees. Ivo Mänd lisas oma pingile sellise teksti: Metsade mehele Toomas Ehrpaisile, kes tundis muret metsa ja ka Eesti tuleviku pärast...

Kui puupäevadele kogunenud mehed-naised tõmbasid saed mürisema, et avaldada austust kunagisele Vardi metsaülemale, kes tavatses linnuse veeres puutüvel istudes töökoosolekuid pidada, eemaldasid puupäevade perenaine Piret Linnamägi ja pingi valmistanud Ivo Mänd samal ajal pingilt katte.

Toomase pink on nagu skulptuurigrupp: keskel teenekas metsamees, temast kahel pool istumiskohad ja pingi otsas lind kui metsa sümbol. Männi sõnul läks idee teostamine päris kergesti, kuid ta tahaks figuuri nägu veel pisut viimistleda.

Maire Põldma “Tuli”.

Toomase poeg Taavi oli lahendusest liigutatud ja tulemusega rahul. Mänd mõtiskles, et pingi kohal võiks edaspidi olla varikatus ja pakkus selle lahendusegi välja, sest siis on istumiskoht alati kuiv. Lähiajal tuuakse metsamehele seltsiks ka nelja kuninga kujud, mis Ivo Mänd valmistas aasta eest.

Ka metsameeste meeskoori Forestalia laulud kõlasid Toomasele kui kunagisele laulumehele mõeldes avamisel veel võimsamalt ja tähenduslikumalt.

Maavanem Tiit Leier soovis tegijatele häid ideid, et lõpetamisel oleks taieseid, mis vaatajaid üllatavad.

Piret Linnamägi juhtis tähelepanu, et puupäevade särgi kujundanud Triinu Mänd lisas Varbola linnuse objektidele kahed silmad. Need on sümboolse tähendusega: ühed võiksid olla nagu viide Toomasele kui puupäevade algatajale ja teine hiljuti lahkunud Ivar Kuljusele, kes helitehnikuna alati aitas.

Vihmane suvi ei teinud korraldajatele materjali kohaletoimetamist kergeks, aga kohale need toodi ja laupäevaks oli linnusele veetud tüvedest saanud eriilmelised tööd.

Lembit Eensoo, kes osales puupäevadel algusaastaist alates, pole viimasel kolmel aastal ise saagi kätte võtnud, kuid kohal on alati. „Nüüd on suund vabama stiili poole, tänavu on rohkem abstraktsemaid töid. Seda küll prognoosida ei oska, mis võiks oksjonil eriti hästi minna - inimeste maitsed on ju erinevad," kommenteeris Lembit Eensoo enne enampakkumise algust.

Sergei Tumanovski ja tema töö “Tujukas”.
Fotod: Reet Saar

„Kunagi pole linnuses olnud nii palju muusikat ja nii erinevaid pille. Meie päevad venisid öösse, sest pärast päevatööd istusime lõkke ääres ja laulsime," tõi seekordse aasta eripära välja Piret Eensoo.

„Üks on kindel - tööde tase siin iga aastaga tõuseb," hindas Sergei Tumanovski, kes on osalenud 2005. aastast. Tema mõtleb kodus läbi, mida teha ja vormib esmalt plastiliinist kavandid. Autori käekirja iseloomustab ümar vorm ja väga hoolikas teostus. „Ma valmistan ka piipusid ja pärast seda kui hakkasin neid tegema, hakkas mu töödes joon rohkem esile tulema," rääkis Tumanovski.

„Minu jaoks oli kõige ilusam neljapäeva õhtu, kui istusime koos skulptoritega lõkke ümber, meenutasime Toomast ja laulsime poole ööni," tõi Piret Linnamägi enda jaoks kõige erilisemad hetked välja. Musikaalsed osalejad olid seekord kaasa võtnud mitmeid trumme ja teisigi instrumente, mille hulgas kõige eripärasem oli vanast lauasahtlist valmistatud kitarr. Nii pole imestada, et lõputseremoonia juhatas sisse puupäevadel osalejate ühislaul „Meil on kodu keset metsa" ja tasane musitseerimine saatis kõiki sõnavõtte.

Hiigelsuure puust medali sai kaela soomlane Markku Tuominen, kes on puupäevadel olnud kõik 16 korda. Seekord oli ta 30 osaleja hulgas ainus välismaalane, kuid lubas järgmisel aastal jälle sõbrad kaasa võtta.

Tegijad otsustasid, et tänavu enampakkumisel töödele alghinda ei panda. Kõige kõrgemaks kruviti oksjonil Enrico Peldi „Ajas rändaja 2" ja „Õngitseja", mis mõlemad leidsid omaniku 400 euro eest. Ära osteti kõik tööd.

Toimkond kavandab juba järgmiste puupäevade kava. Üks plaan on alustada viimasel päeval kontserte keskpäeval, et pakkuda kultuuriprogrammi ka neile külastajatele, kes on tulnud linnusele enne oksjonit.

Maavanem tõdes lõpetamisel: "Varbola Puu on nii palju aastaid kestnud, mistõttu väikestele lastele tundub, et puupäevad on alati olnud. „Märjamaa va l lava litsuse haridus- ja kultuurinõunik Tõnu Mesila sõnas, et Varbola Puu on kui hingesugulaste kokkutulek ja puupäevad muudab eriliseks see, et siin tehtust jäävad alati tööd, mis viiakse linnuselt kodudesse.