Kahekordne kahe vaatetorniga varustatud stiilne loss, kust krahv Mannteuffelite suguvõsa aastakümneid majandas oma ligi poolesajani ulatuvat mõisate rida, leiab kasutamist 6klassilise algkooli hoonena. Varustatud keskkütte, veevärgi ja elektriga on see loss üks moodsamaid koolimaju maal.

Õpilaste jalutussaali asetatud Kuperjanovi mälestustahvel tuletab aga igale õpilasele meelde selle paiga ajaloolist tähtsust. Kuna kohapeal teist ruumi ei ole, siis kasutatakse teda ka rahvamajana.

Puurmani ise oma laialdaste piiridega upub metsadesse ja põlistesse laantesse. Moodne elukeskus endise mõisa südamikus on kerkinud pärast Vabadussõda. Peale koolimaja leiame siit meierei, Kalleve suurveski elektrijaamaga, rea kauplusi, isegi juuksuri, metsavalitsuse jne. Jaoskonnaarst ja apteek asuvad aga mõni kilomeeter eemal Kursi kiriku juures, kus varem oli ka kogu ümbruse vaimne ja majanduslik keskus. Laiemalt tuntakse omaaegset kirikuõpetaja Pungat, kellest liigub anekdoote nii häid kui halbu. 1905. a lainetused ja okupatsiooniaeg oma sündmustega on jätnud sellest mehest väga halvad mälestused, kuigi on teada, et õpetaja kuni maailmasõja puhkemiseni vähemalt kohaliku mõisnikuga oli tõeliselt sõjajalal.

Puurmanist väljaspoole praegu midagi ei kuuldu, sest päevakorral olevad probleemid on kohaliku tähtsusega. Ja ei ole ka isikut, kes ühtteist kannaks kasvõi ajakirjandusse.

Kuhu püstitada vallamaja? Vallamaja rahvahääletusele

Põnevamaks küsimuseks on praegu vallamaja ehitamise asi. Kord oli nõuks võetud, et uus vallamaja peab asuma kindlasti asunduse keskuses, ent sobivat maa-ala ei leitud.

Viimaks lepiti kokku kohaliku kaitseliidu kompaniiga, kellel vastav krunt endise mõisa aidaga, ent sinna jäädi ka toppama. Vallaisad väidavad, et kaitseliit nõudvat neilt uues vallamajas liiga palju ruumi ja vana hoone lammutamine minevat kalliks. Vastaspool väidab aga hoopis ümberpöördult ja nii see asi seisab. Praegune vallamaja ei rahulda aga kedagi ja küsimuse lõplikuks lahenduseks võetakse ette rahvahääletus.

Vallavanem abiellus salaja. Jaoskonnaarst kimbutas apteekrit. Elekter vembutab

Vallavanema suure saladuskatte all abielusadamasse sõitmine ja sellega seoses olnud tööstur Kalleve kaotatud kahe viinakasti väärtusene kihlvedu on kaotamas juba oma aktuaalsust.

Samuti vajub unustusse alles värske karistusekspeditsioon, mille jaoskonnaarst võttis ette kohaliku apteegi juhataja juurde, ent elektriprobleem on täis särtsu ning tuld. Need õnnelikud-õnnetud, kes omavad nööri otsas rippuva lambi, maksavad vooluandjale kindla summa aastas. Nüüd aga juhtub sageli, et päevavalgel on voolu kui merd, ent õhtul tuleb seda jupikaupa. Ja kell 22.30 on igal juhul lõpp.

Võib-olla harjutatakse rahvast õigel ajal magama minema. Seltskondlikult on Puurmani natuke üle organiseeritud, kuigi noorpõlve jaoks puudub vastav organisatsioon. Vanemaid seltse kohal on kuulsa minevikuga Kursi haridusselts, milline seisab 30 aasta juubelipidustuste lävel. Seltsis töötab kaasa kogu õpetajaskond koolijuhataja hr Kuremaaga eesotsas. 1910. a asutatud segakoor töötab 30 lauljaga, näiterühm, mis lähemal ajal kujundatakse organisatsioonide vaheliseks, on lavastanud päris tõhusaid asju, kuna avalik raamatukogu (üle 1000 köite) sisaldab hea valiku uuemast kirjandusest. Tegevusest väärib veel märkimist kirjandusõhtute ja kohapealse „elava ajalehe" korraldamine.

Maanaiste selts pr Pärlini juhtimisel on olnud tragi igasuguste kursuste korraldamisel. Naiskodukaitse, kus esinaiseks pr. Raaga, on õnnelikult lahendanud kõik toitlustamise probleemid suurematel koondumistel.

Kaitseliidu kompanii hr Välba juhtimisel on jõukas ja nõukas, ja kui vallavalitsusega majaehitamise kokkulepe peaks rebenema, siis põrutavad endale ise maja üles. Tuletõrje kogu loodi alles kevadel, kuid omab juba mootorpritsi ja teisi vajalikke kustutamisabinõusid. Nii oli Puurmani ja nii on ta praegu. Ent milline peaks ta olema - selles on arvamised igaühel isesugused."

Toimetaja E. Maanso kommentaar:

Viimaks ikka ehitati Puurmanisse uus vallamaja, selleks lõhuti vana Eliisbeti kirik pargi sissesõidu väravate juurest paremalt poolt. Sealt saadi ehituskive. Nurgakivi pandi 1939.a suvel ja maja valmis enne sõda.

Puurmani vana vallamaja asus Karl Nõmme mälestustes Kaave kaupluse ja kasetee vahelisel teelõigul. (Praegu elab seal Terese Laukus) Maja oli imetilluke kahekorruseline puitmajake. Selles oli paar-kolm vaheseina, vallasekretäri-vallavalitsuse ruumike, arestikamber ja kööginurgake, kuhu vist vallasekretär võis ööseks kohale jääda, Sekretär oli pikki aastaid Sopp. Ta oli väga kinnine ametnik, rahvaga läbi ei käinud. Kandis raamideta prille. Asjad olid akuraatselt aetud ja raamatud peetud. Vallavanem oli talumees Ilves. Sekretäril oli poolvigane vend, kes elas vallamaja õuemajas. Töötas valla käskjalana ja kandis laiali venna poolt tehtud pabereid - kutseid, kirju, ametilehti.

Aga praeguses moodsas vallamajas olid ka kartsaruumid. Põltsamaa poolsest osast väikesed aknad - seal asuski enne ümberehitust 2 kartsaruumi. Niisiis läheneb meie valitsushoone 80. sünnipäev. Sakslased kaitsesid vastvalminud hoone lumivalgeid seinu vene lennukite pommitamise eest musta moondamisvärviga. Nii pidi üles paistma, et hoone on põlenud ja varemetes. See värv aga on nii kindel, et tungib ikka läbi uue värvikihi.