Raamatukogu oli läinud aastal jätkuvalt populaarne, sama võib öelda ka meie fi liaalide kohta, kus külastajad saavad raamatu kätte oma kodukoha ligidal. Meie filiaalidest on kujunenud tõelised külakeskused, neid võiks nimetada ka külade tuiksooneks. Lisaks raamatulaenutusele, perioodika lugemisele saavad kohalikud inimesed oma raamatukogust ka mitmesugust abi oma probleemide lahendamiseks, sest fi liaalide raamatukoguhoidjad on küllalt universaalsed inimesed.

Kas raamatukogu asukoht määrab ära ka raamatukogu külastajate arvu või on need tegurid teisejärgulised?

Loomulikult on raamatukogu asukoht väga oluline, aga mina leian, et veelgi olulisem on raamatukogu lahtioleku aeg ning et neid aegu ei muudetaks. Raamatukogu peab olema võimalikult vähe suletud.

Mis on veel oluline külastaja seisukohalt vaadates?

Väga oluline on kogude mitmekesisus, tähtsaks pean ka töötajate teeninduskultuuri, külastaja lugemissoov tuleb igal juhul täita, vaatamata mõnikord selle keerukusele.

Meie oleme kindlalt seda meelt ja oleme selle mõtte ka oma töö aluseks võtnud. Inimene, kes siia majja sisse astub, peab teadma, et ta on siia oodatud.

Kui ikkagi ei õnnestu lugeja soovi täita?

Sel juhul me tellime selle teaviku (raamatu) ükskõik millisest Eesti raamatukogust, ka välismaalt on võimalik tellida. Meid on alati abistamas Raamatukogude Vahelise Laenutuse (RVL) keskused, Eesti Rahvusraamatukogu, ülikoolide raamatukogud jt.

Kas sellist vajadust - raamat tellida - tuleb ka tihti ette?

Jah, seda tuleb üsna tihti ette - umbes 2500 raamatut aastas saavad meie lugejad kaugemalt tellimise peale.

Kes need tellijad on? Mis neid selleks sunnib - kutsetöö, erahuvi, õppimine?

Põhjusi on mitmeid. Raamatut võib vaja minna kutsetööks, paljud meie lugejaist on õppijad, ligi 100 üliõpilast kasutab meie teenuseid. Rakveres on ju kolm kõrgkooli - seal õpib ka palju kadrinlasi, kel õppetööks kirjandust vaja.

Hiljuti tekitas Eestis paraja meediakära kultuuriminister Rein Langi avaldus, milles tõsteti esile raamatukogude komplekteerimisega seotud küsimused. Põhjuseks eesti oma kirjanduse tellimise ja levitamise primaarsus ning meelelahutusliku tõlkekirjanduse piirangud.
Lühidalt: eesti kirjandus vajab enamat kaitset, eesti autorite osakaal ei tohi langeda. Kuidas raamatukogude inimesed sellesse suhtuvad?

Mina ütleksin, et minister Lang muretses tegelikult ju eesti kirjanduse lugemise pärast ning eesti kirjanike hea käekäigu eest, et raamatukogude missioon ongi selles, et inimesed loeksid eesti kirjandust. Aga ega selles ütlemises midagi uut ju ei ole. Kui me ise ei hinda oma kirjandust ja kultuuri, siis teised ei tee seda ammugi.

Ainus asi, mis raamatukogude töötajaid veidi hämmastas, oli see, et komplekteerimise põhitõed, millega Lang välja tuli, tehti meile kohustuslikeks. Ka selles „nõudmises" pole midagi uut, sest komplekteerimise põhitõed on juba ammu välja töötatud ja rakenduses. Kadrinas on komplekteerimise põhimõtteid alati järgitud. Meie raamatukogudest pole kunagi puudunud kultuuriperioodika, seda kõike loetakse. Ei saa öelda, et Kadrinas ei loeta Loomingut, Keelt ja Kirjandust, Sirpi. Loetakse.

Need väljaanded pole just massilugeja lektüür, aga neid vajatakse. Ka Akadeemia on leidnud lugejaid päris tavaliste inimeste hulgas. Ajaviitekirjanduski ei tohiks raamatukogudes puududa. Millist kirjandust konkreetne raamatukogu vajab, selle ütleb ära raamatukogu tüüp. Meie oleme ikkagi rahvaraamatukogu ja muretseme kirjandust laiale lugejaskonnale.

Eks meie rahakott seab ka oma piirid. Kui Eestis antakse aastas välja umbkaudu 3500 erinevat nimetust teavikuid, siis meie oma vallas saame tellida umbes 1500 uut raamatut, see on kokku koos fi liaalidega. Samas ei ole ka valiku tegemine sugugi kerge töö.

Mida meelsamini loetakse?

Kõige rohkem loetakse ikkagi ilu- ja lastekirjandust. Aastaga loeti meie vallas kokku 37 608 ilu- ja lastekirjanduse raamatut. Teisel kohal on ühiskonnateaduste (pedagoogika, sotsiaalvaldkond, riigi ja õiguse teemad, halduse- ja poliitikateosed, ajalooja fi losoofi aainelised teosed jne.) alased raamatud. Populaarsed on ka kunstiraamatud.

Kas tuntakse huvi ka (töö)õigusalaste raamatute vastu? On ju tihti konfl ikte töökohtadel, teada on vaja tööandja ja töövõtja vastastikuseid õigusi ja kohustusi.

Ka neid otsitakse. Aga sellealaseid raamatuid me paberkandjal ei telli. Selleks on olemas Riigi Teataja elektrooniline koduleht. Me aitame inimestel leida sealt vajalikku teavet.

Kuidas on lood Indrek Hargla (41) loomingu loetavusega? On ta ju viimase aja tuntuim ja viljakaim eesti kirjanik, krimi ja ulme meister. Huvitav on tema „Apteeker Melhiori" seeria.

Loetakse, ikka loetakse. Nüüd on ta väga loetav, kui sai kultuurkapitali aastapreemia. Loetakse paljusid eesti kirjanikke. Küllap on see huvi ühe või teise kirjaniku vastu ikka individuaalne. Lastekirjanikest loetakse huviga Kristiina Kassi raamatuid. Endiselt on menukas varalahkunud lastekirjanik ja tõlkija, Kundas õpetajana töötanud Katrin Reimus.

Kuid on tõepoolest kirjanikke, kelle raamatute vastu suuremat huvi ei ilmutata: Ene Mihkelsoni peetakse raskeks, Tiit Aleksejevi, Mehis Heinsaare, ka Nikolai Baturini ja Birk Vaheri vastu on huvi kahanema hakanud. Praegune inimene tahab põnevust, ta puhkab raamatut lugedes.

Valla raamatukogus on oma lastenurk. Selles on nii raamatud kui ka mänguasjad ja kohane mööbel.

Me tegeleme palju väikeste lastega. Iga aasta oktoobris kutsume lasteaia vanemad rühmad raamatukokku, korraldame neile ettelugemise päevi, ka muinasjutuhommikuid.

Populaarseks on saanud „raamatud noortele peredele". Vanemad käivad oma väikeste lastega kohal. Nad on juba huvi tundnud meie maja vastvalminud teise korruse vastu. Sinna tuleb eraldi lasteosakond. Huvi selle vastu on juba tärganud, seal on ruumi rohkem, saab lastepäraselt ka sisustada.

Alati on tore vaadata, kui laps tuleb, raamat tagastamiseks kilekotiga kaasas, ise valib endale uue raamatu. Nii areneb lapse iseseisvus.

Praegu on välja kujunenud tugev trend - lugeda elulooraamatuid. Nende kättesaamiseks on isegi järjekord tekkinud. Kelle elulood on populaarsemad?

Kõige enam loetakse tuntud inimeste elulugusid, kelleks on meil Vahur Kersna, Sulev Nõmmik, Silvi Vrait, Vello Viisimaa, Sulev Luik, Vaino Vahing, - nende raamatuid küsitakse kõige rohkem.

Igas raamatukogus leidub nn suurlugejaid. Neid on kindlasti ka Kadrina raamatukogu lugejate seas. Võiksite mõne vast nimetada.

On meilgi neid, kes kotiga viivad koju kirjandust, ja seda aastate viisi. Nimetaksin Tiiu Mustoneni, Raili Orulat, Mirjam Allikmaad, perekond Martinsoni. Möödunud aastal oli meil registreeritud 1024 lugejat.

Kuidas on lood distsipliiniga?

Üldiselt on meil kohusetundlikud lugejad. Aga nii suure hulga seas tuleb ette ka erandeid. Raamatukogule ei ole meelepärane, kui laenuraamat läheb „rändama" väljapoole raamatukogu ilma viimase teadmata.

Samas on aga kakskümmend inimest järjekorras ootamas just seda raamatut. Meil on olemas raamatukogu kasutamise eeskirjad - need on nähtaval kohal stendil tutvumiseks.

Kuidas abistab elektroonika teenindust?

Arvan, et raamatukogutöötajad ei kujutaks enam ette tööd ilma arvutite või elektronkataloogita. Ilmuva kirjanduse hulk on nii suur, et me ei suudaks mälu järgi otsustada, mis on ilmunud, mis on tellitud, kus mingi raamat asub.

Kadrinas on pikki aastaid tegutsenud kirjandusklubi. Klubil on olnud küll erinevad nimed, kuid sisult on see olnud üks kiiduväärt ettevõtmine.
Kuidas edeneb klubi tegevus praegu?

Kadrina kirjandusklubi on raamatukogu juures tegutsenud juba 36 aastat. Klubi mõtte algataja ja aktiivne kaasaaitaja oli Tiiu Uusküla, praegu Neeruti Seltsi juhatuse esimees. Klubi arenes välja omaaegsest raamatusõprade ühingust. Algusaastaks oli 1975. Algul oli töö mõneti erinev tänasest tegevusest. Tol ajal organiseeriti teatrite ühiskülastusi, toimusid raamatute arutelud jms. Edaspidi hakkasid juba külas käima kirjanikud. Viimased kolm aastat on klubi nimeks: MTÜ Kadrina Kirjandusklubi, mille eestvedajaks ja juhiks on vallavolikogu esimees Jaanus Reisner. Tema eestvõttel on siin esinenud mitmed tuntud kirjanikud. Jaanus Reisner on olnud ka raamatukogu väljaehitamise initsiaator ja tööde koordineerija. Maja teisel korrusel, kus klubitegevus toimub, on jäänud veel sisustus sisse paigutada. Meie plaanis on raamatukogu juubeliks anda teine korrus täielikult käiku.

Eespool oli juttu raamatukogu juubelist. Mis on sellega seoses kavandatud?

Praeguse raamatukogu eelkäijaks loetakse 1912. aasta aprillis loodud Kadrina Hariduse Seltsi raamatukogu - seega on peatselt oodata suurt juubelit - 100 aasta möödumist Kadrina avaliku raamatukogu sünnist.

Meil on juba kindlaks määratud juubelipäev - 5. aprill 2012. Tähistame seda koos Kadrina avalikkusega. Meile on lubanud külla tulla kirjanik ja muusikamees Jan Kaus. Oodata on teisigi kirjanikke: Wimbergi (Jaak Urmet), Jürgen Roostet. Kavas on teha üks lasteetendus. Kaugemas plaanis on korraldada õhtu teemal „Muinaslugu muusikas".