Raamatukapist e-raamatuni ehk Käru raamatukogu läbi aegade

Vaimuvalgus - see on valgus, mida me kunagi ei näe, aga mis aitab meil näha kõike, mis olemas on.
G.B.Shaw

Käru raamatukogunduse algusaastaks oleme seni pidanud aastat 1882, mis tugineb „Eesti raamatukogude ajaloo bibliograafia" andmetele ning kirjalikele ülestähendustele "Eesti Postimehes". Raamatus "Kahte kappi on ühhetassa majas tarvis: leivakappi ja raamatokappi" (Tallinn, 2000) annab Veskimägi  ülevaate raamatukogude loomisest. Tuuakse ära uskumatuna näiv lugu. Eesti Postimehes (8. juuni 1883) avaldatakse sõnum kroonimise püha ja raamatukogu asutamise kohta Kärus. Juba järgmises numbris 29. juunil ilmub õiendus, milles Käru vallavanem Virumaalt teatas, et esitatud faktid peo ja raamatukogu kohta on küll õiged, kuid üksikasjus ja nimedes olevat vassitud. Siit on tehtud järeldus, et kahes ühenimelises vallas oli peaaegu ühel ja samal ajal käsil raamatukogu rajamine.

Asutamise aeg täpsustamisel

Ajaloolise tõe huvides vajab raamatukogu asutamise aeg Käru mail siiski täpsustamist.

Hans Gross noorem (1858 - 1930) on oma mälestusteraamatus "Suureaua talu algus ja lõpp" kirjeldanud raamatukogu asutamist. Raamatukogu asutamise mõte võis tekkida aastal 1878 ning asutamine võis toimuda juba 1880. aastal. Eesti Postimehe detsembrikuu (1883) väljaandes räägitakse ligi 300 raamatuga kogust. 

Toome teieni uurimise käigus selgunud huvitavamaid ajaloolisi fakte ja seoseid.

Eesti Postimehe kirjasaatja teatuse järele loeti siin kandis 1883. aastal 6 nimetust ajalehte, kokku 28 eksemplari: 6 Postimeest, 3 Wirulast, 4 Sakalat, 4 Olewiku, 1 Walgus ja 10 Ristirahwa pühapäewa lehte : aastal 2012 on meie raamatukogus võimalik lugeda 9 ajalehte ja 44 ajakirja sh elektrooniliste väljaannetena Looming, Vikerkaar ja Akadeemia.

Samas kirjatükis on lugeda järgmist: mõne aasta eest kaotas mõis Kullimaa külast kõrtsi ära, aga nüüd leiame säält kena raamatukogu, kus ligi 300 kõige paremat Eesti keeli raamatut igale teaduse nõudjale ja lahutuse otsijale waimu toitu wõiwad anda : 1940. aastal oli Käru Keskraamatukogus raamatuid üle 2000 eksemplari : Tänasel päeval on raamatukogu kataloogis üle 13 tuhande teaviku, sh auviseid ja elektroonilisi teavikuid üle 150ne. Annetustekogu Lungu Fond hõlmab valiku välis-eesti ilukirjandust, reisiraamatuid, teatmeteoseid ning Äripäeva Kirjastuse juhtimisalaseid raamatuid, mis on pälvinud lugejate poolt  heakskiitu.

Läbi aastate jaotatud eelarvelised vahendid on määravaks kogu kujundamisel. 1945. a eelarvest kulutati 1600 rubla ehk 20% raha raamatute ostmiseks : 2012. a kulub teavikute soetamiseks üle 7000€, mis moodustab 30% eelarvest : 1951 aasta eelarves on muuhulgas raadiomaks, kulu valguspunktile, raamatute kindlustusmaks, ette on nähtud kulu „tapetseerimiseks"  ning Lenini ja Stalini büsti ostmiseks.

1920. aastal asutati Käru Haridusseltsi Raamatukogu ning avalike raamatukogude võrku võeti vastu 1926. aastast. Raamatute laenutamine oli siis maksuline - 5 senti kahe nädala kohta : tänasel päeval peavad lugejad väga oluliseks, et raamatukogu põhiteenus on tasuta.

1938. a oli raamatukogu juhatajaks Otto Kolts, kel oli II järgu raamatukogu juhataja kutse : 2011. a omandas raamatukogu juhataja raamatukoguhoidja IV kutsekvalifikatsiooni. Raamatukogu oli toona avatud 2 korda nädalas, 2 tundi korraga : tänasel päeval on raamatukogu nädalas avatud 6 päeval 45 tundi.

Ligi 2/3 kooli õpilaste arvust olid lugejad (127) ning lisaks teisi lugejaid 428 : aastal 2012 on aktiivseid raamatukogu kasutajaid 380. Õpilaste lemmikraamatuks oli E. Bornhöhe „Tasuja" : Elektroonilise laenutusprogrammi andmeil on õpilaste hulgas aastatel 2004 - 2012 enam laenutatud raamatut „Meelis".

1939. aastal olid enimloetud raamatud August Jakobson „Vaikne õhtu", August Mälk „Taeva palge all", Ants Antson „Berliini olümpiamängud 1936" ja „Talu käsitööd" : 2011. aasta edetabelist leiame Helju Pets'i raamatud „Ussikuninganna Egle" ja  „Õnneõiteta sirelid", Erik Tohvri „Naabrid" ja Avo Kulli „Haigla". Enamloetud autorid aastatel 2004 - 2012 on Darja Dontsova, Erik Tohvri, Nora Roberts. Eesti autorite edetabelis samal perioodil lisanduvad Erik Tohvrile Andrus Kivirähk ja Elme Väljaste.

Juhtimine

Aastatel 1947-48 tehti ettekirjutisi, kui palju tuleb ühte või teist ajakirja-ajalehte või millist raamatut tellida. Töö juhtimine käis  ringkirjade, telefonogrammide ja käskkirjade kaudu. 1947. aastal tuuakse ära ringkirjas raamatukogudele soovitava kirjanduse loetelu ning lõpetuseks sm. Stalini juhtlause: „Meie tahame muuta kõiki töölisi ja talupoegi kultuurseiks ja harituiks ja meie teeme seda aja jooksul!" Tänasel päeval on raamatukogudele taas ette antud nimekirjad ja täpsed soovitused kogu komplekteerimise kohta. 

1948. aastal on kinnitatud kohustuslik perioodikanimekiri kõikidele raamatukogudele: Looming, Sirp ja Vasar, Nõukogude Õpetaja,  Eesti Naine, Rahva Hääl, Sovetskaja Estonija, Noorte Hääl, Talurahvaleht,  Säde, Järvalane, Eesti Bolševik, Abiks Agitaatorile, Eesti Põllumajandus, Pioneer, Pilt ja Sõna, Kehakultuur.

2011. a muudeti kohustuslikuks kultuuriperioodika täiskomplekt:  Looming, Sirp, Õpetajate leht,  Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee,  Muusika, Täheke, Teater. Muusika. Kino,  Vikerkaar, HeaLaps,  Tuna,  Värske Rõhk, Kultuuri KesKus, Raamatukogu.

Tänasel päeval on sisulise töö suunajaks maakonna keskraamatukogu: vanemraamatukoguhoidja Katrin Niklus inspireerib ja innustab, komplekteerimisosakond (Tiina Talvet, Kaja Kivisaar, Taimi Jürgens) klapitab meie soovid ja tegelikkuse, muredele lahendusi aitab leida juhataja Õie Paaslepp.

Läbi aastate on kohapeal raamatukogu tööd juhtinud  teadaolevalt 12 inimest. Kusjuures 1946-1955 toimus vahetus pea igal aastal. 1962. aastast alates toimetas juhatajana ligi 40 aastat Maigi Leenurm, kes tänavu peab oma 75 juubelit. Pea 10 aastat on Astrit Vainsalu alati rõõmsameelse ja heatujulise raamatukoguhoidjana hoolitsenud raamatute, lillede ja lugejate eest .

Raamatud ja lilled

Jääb tänada kõiki, kes on raamatukogu tegevust toetanud jõu ja nõuga. Annetustena oleme saanud väljaandeid Kädva ja Ingliste küla ning Käru kiriku ajaloo kohta, "Traageldajad 15". Kalev ja Kalle Kukk on annetanud kogumiku professor Ragnar Nurkse kohta kirjutatud artiklitest aastatel 200-2011 ja „Eesti teadlased ja insenerid välismaal".

Põhitoetaja kõrval on raamatuid annetanud Katrin Abel, Virve Vaino, Riina Hunt, Tiia Viikmaa, Katrin Kirsipuu jt. Hulgaliselt on toodud "tasuta riiulisse" kodudest raamatuid, mis leiavad tee uue omanikuni. Nii oleme saanud oma kogus vahetada välja kulunud ja lagunenud eksemplare.

Raamatukogu hindamise aluseks on täiuslik ja nõudlusele vastav  sisu. 2011. aastal läbiviidud lugejauuringus hindasid meie lugejad kogu heaks. Tänasel päeval on suurepärane võimalus hankida puuduolev RVL teel teistest raamatukogudest. Tänud neile, kes raamatute edasi-tagasi toimetamisel on abikäe ulatanud: eelkõige Agnes ja Aivar Saarpere, Riina Kalvet, Elari Hiis, Anne-Ly Reede, Aivar Puur jne.

Silmailu on pakkunud läbi aastate toalilled, mis meieni jõuavad ühel või teisel moel. Tänusõnad agaratele rohenäppudele! Lillekollektsiooni on panustanud Helgi Tohver, Reet Gross, Linda Juss, Hildegard Jaanus, Viivi-Sirje Karu, Loora Vaigant, Lily Tuisk.

Häid ideid on andnud meie lugeja Laivi Kotkas, kes  näitas ennast ka suurepärase giidina, tutvustades maakonna raamatu-kogutöötajaile Käru elu-olu.

Koostööpartnerid on eelkõige oma valla asutused: lasteaed, kool, hooldusravi-keskus. Viimastel aastatel on lasteaialastele teejuhtideks raamatumaailma olnud Silja Juss, Liia Sizask, Saidi Paluoja, Klarika Rüütel. Klassijuhatajad ja emakeele õpetajad on leidnud aega ja tahtmist ühiselt külastada raamatukogu. Vaadatud on  näitusi-väljapanekuid, uudistatud huvitavaid ja ainulaadsed eksemplare ning lähemalt tutvust tehtud raamatukogutööga. Ühiselt on läbi viidud nii raamatutunde kui hinnatud raamatuid nukitsa konkurssidel. Tänud meie poolt: Sirje Liivak, Virve Zimmermann, Ly Paas, varasematest aastatest Jane Tõnisson, Külli Jäätma, Ellen Nugis, Viive Jauhonen. Lapse jaoks on väga tähtis õpetaja raamatusoovitus.

Kohtuvad memmed, kirjanikud ja optometristid

Aastast 1994 koguneb raamatukogus pea iga kuu  memmeklubiliste seltskond. Populaarsed on olnud nii suviseid väljasõidud kui  kohtumised teiste seltsidega. Koos on käidud avastamas Eestimaa kauneid paiku nii lähemal kui ka kaugemal. 2006. aastast alates kajastuvad nende tegemised pildiblogis memmeklubi.blogs-pot.com.

Mitme aasta taha jääb esimene kohtumine OÜ Silmarõõmuga, kes tuleb kohale, kontrollib, kirjutab välja ja saadab prillid posti teel abivajajaile. Tänu firmale on meie laenutusletil mitmes tugevuses lugemisprillid kohapeal kasutamiseks.

Koolitusi ja õppepäevi arvutiõppest patsipunumiseni on läbi viinud Katrin Talu, Ingrid Teder, Mariann Roosla, Diana Ots, Birge Raudkats.

Raamatukogupäevade aegu on meie rahvaga kohtumas käinud Avo Kull, Elle Eha-Are, Heiki Vilep, Aapo Ilves, Jüri Kaldmaa, Hannes Varblane, Maire Aunaste, Tiit Vahemets, Enn Vaino, Aidi Vallik, Erik Tohvri, Aita Kivi, Contra. Varasemail aastail on külas käinud Harri Jõgisalu, Eno Raud, Jaan Kross, Ellen Niit. Kirjanike Tuuri kõrval  toimus Nädalise raamatu-kogutuur. Esinenud on „Sõnakate" trupp ning Lelle lugemisteater 

Meie kogu lugeja. Ranganathan oma raamatukoguseaduses ütleb, et raamatud on kasutamiseks ning „igale lugejale tema raamat" ja „igale raamatule tema lugeja".

Käesoleval aastal kõige noorem lugeja on Ade Eensalu, eakaim Elsa Jans. Laste arvestuses enam on laenutanud/lugenud Karoliine Karu ja Keelika Ruddi. Meie agaramad lugejad laste arvestuses, kes tänaseks päevaks põhikooli east väljas, on Elis Bizjakina, Reelika Saarpere ja Anneli Djakiv.  Raamatukokku saabuv ilukirjandus on  mitu korda üle loetud Gustav Gross'il ning kõige uuega kursis on Urve Ojala. Enam perioodilisi väljaandeid on lugenud Siiri Raun. Aimekirjandust on enam küsinud/laenutanud Kaja Sepp. Läbi aastate on enam laenutanud veel Viive Jauhonen, Linda Ilbi, Enno Luulik, Ülle Sizask, Sirje Liivak jne. Andmed on saadud raamatukoguprogrammist 8 viimase aasta kohta.

Olulisi fakte

Käru Haridusseltsi Raamatukogu (1920-1940) nimetatakse Käru Keskraamatukoguks 1940. aastal ja Käru Külaraamatukogu nime all tegutsetakse 1948-1991 raudtee kõrval asuvas majas.

1995. a kolib Käru Raamatukogu oma praegusesse asukohta lasteaiahoonesse. Aasta pärast luuakse Avatud Eesti Fondi toel Avalik Internetipunkt, 2001. aastal saab raamatukogu Internetipüsiühenduse. 2003 ühinetakse veebipõhise raamatukoguprogrammiga URRAM ning järgmisel aastal hakatakse laenutama raamatuid, ajalehti ja ajakirju elektrooniliselt. 2007. aastast on raamatukogu tegevused kajastatud veebipäevikus "Käru Raamatukogu ruumis ja ajas". Infot raamatukogu tegemiste kohta jagatakse Wikipeedias, FB kaudu, erialaajakirjas „Raamatukogu" ja kohalikus vallalehes. 2012 tellitakse esimesed e-ajakirjad Looming, Vikerkaar ja Akadeemia ning ostetakse esimene e-luger.

 Veel käesoleval aastal - 28. detsembril, plaanime avada näituse meie kogus seni varjul olnud vanadest raamatutest. Praegu unikaalseim on „Uus lauluraamat: kirikus, koolis ja kodus pruukida" trükitud Tallinnas August Mickwitz'i trükikojas, eessõna lõpus: mai kuul 1899 aastal, esmatrükk 1900.

Olete oodatud kaema vanaraamatut ja lugema e-raamatut.

Kohtumine ärimehega, kellele meeldib kirjutada

15. novembril kohtus raamatukogus lugejatega Avo Kull, kes tutvustab ennast ärimehena, kellele meeldib lugeda ja kirjutada. Ta andis lühiülevaate sellest, kuidas maailmamastaabis jaotub ilukirjandus ning kuhu asetuvad tema enda teosed. Avaldas mõtteid väärtkirjanduse teemal ja tutvustas kriteeriume, mis teeb kirjandusest väärt-   kirjanduse ning selgitas Barbara Cartlandi raamatute fenomeni.

Tema enda sõnul tekkis mõte hakata raamatuid kirjutama 60aastasena. Peamiseks eesmärgiks on panna kirja meie lähiajalugu tulevaste põlvede tarbeks. Kriitikud on ette heitnud mitte kirjanduslikke vigu vaid pigem ebaadekvaatset ajalookäsitlust. Enamik seiku ja juhtumisi on siiski võetud elust enesest. Mõningad faktid on esitatud isegi leebemal kujul kui omal ajal tegelikkuses. Paarkümmend aastat nõukaaegse ülemusena ja teist samapalju  eesti ettevõtjana on andnud ja annavad reaalset ainest ning seda enamaks kui paariks teoseks.

Kulli raamatutest on Käru kogus "Kaubamaja" 2012. a laenutuste edetabelis 2. kohal. "Haigla" pälvis 2011. aasta laenutuste pingereas 4. koha.

Sombusel 14. novembri päeval tõid meie ruumidesse killukese päikest ja rõõmu Aili Pikkof ja Jaanus Erman oma taiestega. Külastajatele oli vaatamiseks välja pandud palju erinäolisi ja erksavärvilisi tasse ja taldrikuid, siidisalle ja väike valik siidimaale.