Raamatukogu on hingekosutus
Soliidse sünnipäeva puhul oli raamatukogu ruumidesse üles seatud mitu huvitavat näitust. Üks neist fotonäitus raamatukogu ajaloost, kus oli eksponeeritud nii Kirovi kolhoosi aegne fotoalbum kui ka album viimase aja sündmusest. Omaette oli eksponeeritud kolhoosi raamatukogu kroonikal põhinev väljapanek “Kummardus kauaaegsele juhatajale Asta Joostile”. Fuajees oli lisaks neli ekspositsiooni: “Raamatukogu nimetusi templite jäljenditel”, “Töövahendid möödunud aegadest”, suurimale annetajale Hilda Uukaredale pühendatud näitus ning valik raamatukogu väljapanekute tarvis tehtud kunstnike töid. Üsna humoorikas oli väljapanek “Mida peidavad raamatud” – uskumatu, mida kõike lugejad on laenutatud raamatute vahele unustanud! Leiunurka raamatute vahele jäetud asjadest on teretulnud kõik lugejad oma asju üles leidma ning kaasa noppima.
475. lugemisaasta
Sünnipäevapeo avasõnad ütles vallavanem Haldo Oravas, meenutades, et eestikeelsele raamatule on see 475. lugemisaasta. “Kas eestlased ikka veel loevad?” küsis vallavanem. Ja jätkas: “Eestlased kirjutavad viimasel ajal väga palju väga formaalseid fraase ja üha vähem nad räägivad omavahel.” Vallavanem ei jätnud mainimata ka Facebooki, millest on kujunenud noorte peamine lugemismaterjal ning millel on noorte jaoks oma roll.
Raamatukogu juhataja Kristiina Puura esitas sisuka ülevaate raamatukogu ajaloost, selle tõusudest ja mõõ- nadest. Alates 1997. aastast on raamatukogul taas arengut soodustavad ruumid, kuid juba kolme aastaga jäid needki kitsaks. “Kasvame ettenähtust jõudsamalt,” tõdes Puura.
Raamatukogus on 40 000 teavikut, 3000 kohusetundlikku lugejat ning kuus kogemustega raamatukoguhoidjat, kellest kõige pikem staaž – 27 aastat – on Viimsi Raamatukogu haruraamatukogus Prangli saarel töötaval Astra Piirisaarel.
Raamatukogu nimel tänas Kristiina Puura järgmisi lugejaid: heasoovlikku lugejat Linda Uustalut uute teavikute komplekteerimissoovituste ning loetud raamatute kohta analüüsiva tagasiside eest, kauaaegset ja truud lugejat Luule Sooperet suurepärase koostöö eest, kauaaegset, sagedast ning kohusetundlikku lugejat Salme Aasmat toetuse ning loetud raamatute kohta analüüsiva tagasiside eest, perekond Läänt kui vaimuerksaid, koostööalteid ning pühendunud lugejaid meeldiva koostöö eest ning SA Rannapere Sotsiaalkeskuse töötajat Olev Neeme abivalmiduse ja aastatepikkuse pühendunud töö eest Viimsi Raamatukogu heaks.
Lugeja juba vene ajast
“Olin lugeja juba vene ajal,” ütles Luule Soopere, kes asus Kirovi kolhoosi maile elama 1962. aasta maikuus. Tema lemmikraamatuteks olid ilukirjandus, inimeste elulood ja ajalugu käsitlevad teosed. “Olen suur lugeja,” sõnas ta. Paraku on probleemid silmadega teinud teda nüüd murelikuks ja lugemine jäänud tahaplaanile.
Kuus aastat Viimsis elanud Linda Uustalu kirjandusinimesena on olnud ka kuus aastat raamatukogu väga aktiivne lugeja. Ta on töötanud Keele ja Kirjanduse Instituudis ning Loomingu toimetuses ja toimetab praegugi raamatuid. “Olen kõigesööja,” tunnistas ta. “Loen ka krimkasid ja häid naistekaid.” Lugemine on tema sõnul elamisviis. “Mõni raamat on selline, mida alatasa võtad kätte ja tead isegi peast.” Huvitavaid raamatuid ilmub Linda Uustalu arvates kogu aeg. Tema üks lemmikuid on Tõnu Õnnepalu, kelle puhul ta naudib tundlikku ja mõtisklevat stiili. Viimsi Raamatukogu on Linda Uustalu jaoks väga oluline paik, mille teevad eriti meeldivaks sealsed alati abivalmis töötajad.