Raasiku mees käib prügifirmaga kohut
Raasikul Raudtee tänaval elav Vladimir Aravin ütleb, et loeb end korraldatud jäätmeveoga liitunuks, sest tekitab prügi, kuid pole sõlminud lepingut prügiveofirmaga, kirjutab Sõnumitooja.
„Olen liitunud jäätmekogumise-, mitte transpordisüsteemiga, kuna viin oma prügi ise ära Tallinna prügilasse,“ sõnab ta ning põhjendab seda prügifirma liiga kallite hindadega.
„Alguses oli enda prügivedamine kaheksa korda, praegu on viis korda odavam kui firmal.“
Ta teab, et peale tema on vallas veel 14 sellist inimest, kellele prügivedaja, AS Eesti Keskkonnateenused esitab niinimetatud tühisõiduarveid: „Jäätmeseaduses ei ole tühisõidust midagi kirjutatud. Tühisõit ei ole teenus ning seda võiks reguleerida ainult jäätmevaldaja ja vedaja vaheline leping. Kuna minul lepingut ei ole, ma prügiveoks transporditeenust ei soovi, pole firmal õigust mulle arveid esitada.“
Vladimir Aravin ütleb, et nii nagu tema, ei pea ka mitmed teised inimesed prügifirma tühisõiduarveid ning inkassofirma võlanõudeid millekski: „Praegu pole kohtupraktikas ühtki menetlust, kus vedaja oleks andnud kohtusse kellegi, kes on talle tühisõitude eest võlgu. Nad ei tee seda, sest teavad, et ületavad neile seadusega lubatud õigusi.“
Pöördus kohtusse
2011. aastal pöördus Vladimir Aravin kohtusse, sest inkassofirma pani tema nime võlgnikuna internetti üles. Ta soovis Harju maakohtult, et OÜd Kreedix kohustataks kustutama tema nimi võlglaste registrist veebilehel ja koos jäätmevedajaga, praeguse nimega AS Eesti Keskkonnateenused, mõistetaks neilt tema kasuks solidaarselt välja 1500 eurot.
Harju maakohus ei rahuldanud Vladimir Ararvini hagi, ka Tallinna ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonikaebuse rahuldamata. Kuid riigikohus otsustas mullu augustis kassatsioonkaebuse rahuldada, ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saatis selle uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ringkonnakohus hakkab asja uuesti arutama tõenäoliselt sügisel.
Riigikohtu kolleegium märkis, et kehtestades küll korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise, ei ole jäätmeseaduses selgelt sätestatud, et liitumisest tekiks kohustus sõlmida jäätmete veoks leping, samuti ei ole reguleeritud, mis juhtub, kui lepingut ei sõlmita.
Riigikohus asus seisukohale, et kõige problemaatilisem on lepingu mittesõlminud jäätmevaldaja jäätmeveo eest tasu suuruse, maksmise tingimuste ja veetavate jäätmete koguse kindlakstegemise kord. Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmevedajaga lepingut, ei saa talle kehtida jäätmevedaja lepinguline hinnakiri. Vedaja ei saa nõuda jäätmevaldajalt tasu või muu hüvitise maksmist, mida ei ole seaduse või kohaliku omavalitsuse õigusaktiga selgelt ette nähtud.
Jäätmeseaduses ei ole tasusid jäätmeveo eest ette nähtud, muuhulgas ei ole seda ette nähtud tühisõidu eest. Ka Raasiku valla õigusaktides ei ole nähtud ette tasu tühisõidu eest. Küll aga loeti tühisõit vaidlusalusel ajal Raasiku vallas kehtinud korra järgi jäätmekäitluslepingu puudumisel võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast mahutist, mille kasutamiseks ei ole jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik.
Riigikohus märkis, et jäätmeveo teenustasu kehtestavates Raasiku valla aktides on sisuliselt ette nähtud tasumäärad teenuse osutamise eest, mitte aga teenustasu suuruse määramise korda, nagu näeb ette jäätmeseadus. Ka on riigikohtu arvates küsitav, kas selle alusel saab kehtestada tasu tühisõidu eest isikule, kes ei ole jäätmeveo lepingut sõlminud, on teatanud jäätmevedajale, et ta teenust ei soovi ja korraldab jäätmevedu ise.
Riigikohus leidis, et jäätmeveo teenustasu arvete tasumise kohustust ei teki jäätmevaldajale vedaja ja kohaliku omavalitsuse vahel jäätmeveo korraldamiseks sõlmitud halduslepingust. Kolleegium märkis, et praegu kehtivas Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjas on ette nähtud: kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, tühjendatakse jäätmemahuteid muuhulgas vallavalitsuse ja korraldatud jäätmevedu tegeva ettevõtte vahel sõlmitud üldlepingu tingimuste kohaselt. Selline viide õigusaktis isikutele kohustusi tekitavana on riigikohtu arvates vähemalt problemaatiline.
Riigikohus märkis, et jäätmekäitlussüsteemi toimimise tagamiseks on lubatav tasu maksmise kohustus ka nendel isikutel, kes jäätmeid korraldatud veoks üle ei anna, see tähendab maksustamist solidaarsuspõhimõttel: „Sisuliselt võib jäätmeveo teenustasu seega hõlmata ka mõistlikku tasu süsteemi valmisoleku eest sarnaselt maksuga. Selline tasu ei saa aga olla kehtestatud niiöelda karistuslikult.“
Vald hakkab kontrollima
Raasiku valla ehitus- ja keskkonnaosakonna juhataja Alari Kruusvall usub, et praegu, mil väiksemate konteinerite tühjendamine maksab vähem kui 1 euro, ei ole ise jäätmete pürgilasse viimine enam kindlasti odavam ega mugavam.
„Jäätmeseadus ja valla jäätmehoolduseeskiri näevad ette, et jäätmevaldaja annab oma kodu väravas prügi üle jäätmefirmale. Sellest kohustusest vabastame vaid juhul, kui majale puudub juurdepääs või on mõni muu sarnane põhjus, miks omanik ei saa prügi üle anda. Vladimir Aravin elab täiesti ligipääsetava tänava ääres, pole mingit põhjust, miks ta ei peaks oma prügi vedajale ära andma,“ räägib ta.
Alari Kruusvalli kinnitusel on vallas arvatavasti veel mõningaid inimesi, keda pole korraldatud jäätmeveost vabastatud, kuid oma olmejäätmeid jäätmevedajale üle ei anna. Nende väljaselgitamiseks on plaanis tellida Tallinna Tehnikaülikoolilt jäätmevaldajate registri analüüs, kus aerofotode abil võrreldakse registriandmeid tegeliku olukorraga.
ASi Eesti Keskkonnateenused Põhja regiooni piirkonnahalduri Katrin Kruusvaldi sõnul on nende firma andnud tühisõitude eest tasumata jätnuid kohtusse. Ta selgitab, et esmalt tegeleb võlgnikega ettevõtte võlahaldur, kui sellest pole abi, antakse asi lahendada inkassofirmale ning viimane abinõu on kohus.
„Enamasti lähevad need asjad kiirmenetlusse, püüame saada kohtuvälisele kokkuleppele,“ lausub ta ning kinnitab, et reeglina mõistetakse kohtu kaudu inimeselt võlg välja.
Raasiku vallas on prügivedu tema hinnangul sedavõrd odav, et mõnel juhul on vedaja jaoks lihtsam võlg lihtsalt kustutada ning vallavalitsusele teada anda, et nad ise inimesega tegeleksid: „Vallal on õigus neid trahvida, vedaja seda teha ei saa.“
Katrin Kruusvald märgib, et neid, kes keelduvad prügiveo eest maksmast, on järjest vähem, kuna inimesed on korraldatud jäätmeveost järjest teadlikumad: „On muidugi põhimõttelisi inimesi, kes käivad kõigiga kohut. Aga ise oma kinnistu piiridest jäätmeid välja viia ei tohi, need tuleb anda volitatud vedajale. Nii et sellest ei pääse ei klient ega vedaja. Kuigi ka meie parema meelega loobuksime mõnest kliendist, ei ole meil valikut.“
